Mida arvad kollektiivlepingu laiendamisega seotud muudatustest?
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuse peamine eesmärk on viia kollektiivlepingu laiendamise regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ehk välistada olukord, kus väikesel grupil on võimalik kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Näiteks võivad kahest tööandjast koosnev liit ja viiest töötajast koosnev ametiühing omavahel kokku leppida kohustuste laiendamise kogu sektorile.
Keda mõjutab?
- Tööandjaid ja tööandjate liite, kes soovivad kollektiivlepingu tingimusi laiendada kogu sektorile.
- Tööandjaid, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks, kuid kelle töötajatele soovitakse kollektiivlepingut laiendada.
Mis on olulisemad muudatused?
- Eelnõu (§ 1 p 4) näeb ette, et kollektiivlepingu tingimuse laiendamise võivad kokku leppida ametiühingute liit või tegevusala ametiühing ja tööandjate ühing või tööandjate liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20% vastava tegevusala töötajatele. Hetkel puudub seadusest tööandjate osas esinduskriteerium.
- Endiselt võivad pooled kollektiivlepinguga laiendada ainult palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi.
- Eelnõu paneb kollektiivlepingu läbirääkimiste pooltele kohustuse informeerida laiendamise kavatsusest tööandjaid, kelle suhtes soovitakse lepingu tingimust laiendada. Kehtivast seadusest puudub informeerimise kohustus.
- Lisaks näeb eelnõu ette, et tööandjal, kes ei ole kollektiivlepingu läbirääkimiste pooleks, võib esitada kollektiivlepingu laiendamise kohta arvamusi ja ettepanekuid ning saada läbirääkimiste pooltelt asjakohaseid selgitusi.
- Edaspidi hakkab sotsiaalminister kontrollima, kas 1) tegemist on seaduses ette nähtud laiendatava tingimusega, 2) laiendamises on kokku leppinud pooled, kellel on selleks seaduse alusel õigus ning 3) ette nähtud informeerimis- ja konsulteerimisprotsess on läbitud. Ministeerium kaasab kontrolli ka Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu. Täna puudub seadusest selline kontrollimehhanism.
- Minister avalikustab kollektiivlepingu laiendatud tingimuse Ametlikes Teadaannetes või seaduses sätestatud nõuetele mittevastavuse korral keeldub selle avaldamisest kümne tööpäeva jooksul.
- Eelnõu kohaselt jõustub laiendatud tingimus kõikide vastava tegevusala tööandjate (sh nende tööandjate suhtes, kes ei ole laiendatud tingimust sisaldava kollektiivlepingu pooled ja kellele see kollektiivleping ühegi tingimuse osas laiendamiseni siduv ei ole) kolme kuu möödumisel teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui kollektiivlepinguga ei ole kokku lepitud hilisemat jõustumise aega.
- Eelnõu näeb ette, et üleriigilises töötasu alammääras on õigus kokku leppida vaid Ametiühingute Keskliidul ja Tööandjate Keskliidul.
Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest kollektiivlepingu seaduse muudatustest. Eelkõige ootan arvamusi muudatuse osas, mille kohaselt võib kollektiivlepingut laiendada tööandjate liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20% vastava tegevusala töötajatele. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. novembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.