Mida arvad kriitilise tähtsusega toorainetele seatavatest nõuetest?

Mis on ettepaneku eesmärk? 
Ettepaneku eesmärk on vähendada Euroopa Liidu sõltuvust kolmandatest riikidest seoses kriitiliste toorainetega. 

Keda mõjutab? 
Ettepanekul on kaudne mõju Eesti ettevõtetele, kes puutuvad kokku kriitiliste toorainetega. Eestis kriitiliste toorainete kaevandamist ei toimu ning seega otsene mõju Eesti ettevõtetele ettepanekul puudub. 

Milline on ettepaneku sisu? 

• Komisjon seab ettepanekuga kriitiliste toorainete loetelu (vt ettepaneku artikkel 4). Kriitilise tähtsusega toorainete loetelus on loetletud toorained, mis on olulised kogu Euroopa majanduse jaoks ja mille puhul on suur tarnehäirete oht. Kriitilise tähtsusega toorained on näiteks arseen, boksiit, koobalt, vask, heelium, magneesium, liitium ja nikkel. 

• Komisjon seab ettepanekuga strateegiliste toorainete loetelu (vt ettepaneku artikkel 3). Strateegilise tähtsusega toorainete loetelus on loetletud toorained, mis on strateegiliselt väga tähtsad ning mille puhul võib eeldada lõhe tekkimist üleilmse pakkumise ja nõudluse vahel. Strateegilise tähtsusega toorained on näiteks koobalt, vask ning mõned magneesiumi-, nikli- ja liitiumitooted. 

• Kriitiliste ja strateegiliste toorainete loetelud on üksteisega seotud - kõik strateegilised toorained on samaaegselt ka kriitilised toorained, kuid kriitiliste toorainete loetelus on aineid ja tooteid, mida strateegiliste toorainete hulka ei arvata. Lihtsustatult öeldes on loetelude erinevus selles, et kriitilise toorainete loetelus olevad toorained on küll olulised majandusele, kuid need ei ole otseselt eluks hädavajalikud. Strateegiliste toorainete loetelus olevad toorained on aga eluks hädavajalikud ja asendamatud. 

• Komisjon kehtestab sihttasemed, vähemalt mille ulatuses peavad strateegilised toorained olema aastal 2030 Euroopa Liidus kaevandatud, töödeldud või ringlusse võetud (vt ettepaneku artikkel 1). Komisjon jälgib pidevalt eesmärkide poole liikumist ja koostab iga kolme aasta järel raporti (vt ettepaneku artikkel 42). Kui raporti kohaselt ei ole vastavad sihttasemed aastaks 2030 ilmselt saavutatavad, peab komisjon kaaluma täiendavate meetmete kasutusele võtmist, et eesmärgid saavutada.  

  • Vähemalt 10 protsenti Euroopa Liidus kasutatavatest strateegilistest toorainetest peab olema kaevandatud Euroopa Liidus. 

  • Vähemalt 40 protsenti Euroopa Liidus kasutatavatest strateegilistest toorainetest peab olema töödeldud Euroopa Liidus. 

  • Vähemalt 15 protsenti Euroopa Liidus kasutatavatest strateegilistest toorainetest tuleb saada ringlussevõtust. 

  • Mitte ühestki kolmandast riigist ei tohi osta rohkem kui 65 protsenti Euroopa Liidus kasutatavast strateegilisest toorainest. 

• Komisjon teeb vastavalt ettepanekule kindlaks liidus ja kolmandates riikides strateegiliste toorainete kaevandamise, töötlemise või ringlussevõtu valdkonnas kavandatavad strateegilised projektid (vt ettepaneku artikkel 5). Selliste projektide suhtes näeb ettepanek ette liidus ühtlustatud ja prognoositavad loa andmise menetlused. Samuti koordineerivad liikmesriigid ettepaneku kohaselt toetuse andmist, et parandada juurdepääsu rahastusele. 

• Liikmesriigid peavad kiirendama lubade andmist kõigile kriitilise tähtsusega toorainetega seotud projektidele, luues ühtse kontaktpunkti kogu lubade andmisega seotud tegevuse osas informatsiooni andmiseks (vt ettepaneku artikkel 8). 

• Liikmesriigid peavad töötama välja riiklikud maavarade uurimise programmid, et parandada teadmisi Euroopa kriitilise tähtsusega toorainevarude kohta (vt ettepaneku artikkel 18). 

• Liikmesriigid peavad jälgima kriitilise tähtsusega toorainete olukorda ja korraldama nende tarneahelate stressiteste, koondades selleks Euroopa Liidu ja liikmesriikide erialased teadmised (vt ettepaneku artikkel 19). 

• Liikmesriigid peavad strateegiliste toorainete puhul hindama tarnehäirete ohtu, koordineerides selleks riiklike strateegiliste varude loomist, nõudes suurettevõtjatelt tarneahela auditeid ja hõlbustades ühishankeid (vt ettepaneku artikkel 21). 

Millal ettepanek jõustub? 
Ettepaneku täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. Ettepanek jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 

Anna teada, mida arvad komisjoni ettepanekust. Tagasisidet ootan kuni 18. aprillini aadressil kaspar@koda.ee. Saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.