25.07.2022
Mida arvad loodusliku elukeskkonna seisundi parandamisest?
Euroopa komisjon on tulnud välja määruse ettepanekuga, mille kohaselt peavad liikmesriigid ja ka Euroopa Liit koostama eeskirjad, hoidmaks ära loodusliku elukeskkonna edasise kahjustumise. Järk-järgult tuleb aga kahjustunud alasid hakata viima heasse seisundisse ning aastaks 2050 peavad heas seisundis olema peaaegu kõik ettepanekus käsitletavad alad. Anna meile hiljemalt 2. augustiks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk seondub laiemalt Euroopa Liidus seatud rohe-eesmärkidega, mis on peamiselt kantud soovist võidelda kliimamuutustega ja nendest tulenevate tagajärgedega.
Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad kõiki ettevõtjaid, kelle majandustegevus on seotud aladega, mille elukeskkonna seisundit on komisjonil plaanis hakata parandama.
Millised on peamised muudatused?
- Mitmete looduslike alade, näiteks looduslikus seisundis rabade ning siirdesoo- ja rabametsade puhul peavad ettepaneku kohaselt hakkama liikmesriigid tagama, et nende seisund ei halveneks. Seisundi halvenemine on lubatud vaid juhul, kui selle põhjustab vääramatu jõud (näiteks erakordsed ilmastikunähtused) või otseselt kliimamuutusest tingitud vältimatud elupaikade muutused (vt ettepaneku artikkel 4 ja I lisa).
- Ettepaneku I ja II lisas välja toodud alad, mis hetkel on kahjustatud seisundis, peab riik viima järk-järgult heasse seisundisse. Aastaks 2030 tuleb heasse seisundisse viia 30 protsenti, 2040. aastaks 60 protsenti ning 2050. aastaks 90 protsenti neist aladest, mis määruse jõustumise hetkel on kahjustatud seisundis.
- Linnades tuleb tagada, et rohealade osakaal linna pindalast oleks aastal 2030 vähemalt sama suur, kui see oli aastal 2021 (vt ettepaneku artikkel 6). 2040. aastaks peab see osakaal aga olema vähemalt 3 protsenti ja 2050. aastaks vähemalt 5 protsenti suurem võrreldes 2021. aastaga.
- Liikmesriigid peavad kaardistama jõgedele seatud tõkked ning osad neist eemaldama, et täita komisjoni poolt seatud eesmärk saavutada aastaks 2030 vähemalt 25 000 kilomeetri ulatuses vabalt voolavaid jõgesid Euroopa Liidus (vt ettepaneku artikkel 7). Eelkõige tuleb kõrvaldada iganenud tõkked, mis pole vajalikud taastuvenergia tootmiseks, laevasõiduks, veevarustuseks ega muuks otstarbeks.
- Tolmeldajapopulatsioonid peavad saavutama aastaks 2030 kasvutrendi. Kasvutrendi jätkumist hakkab komisjon kontrollima iga kolme aasta järel (vt ettepaneku artikkel 8). Praegu on tolmeldajapopulatsioonide arvukus langustrendis.
- Liikmesriigid kohustuvad võtma kasutusele meetmeid, et tagada agroökosüsteemide elurikkuse kasv (vt ettepaneku artikkel 9). Kasv tuleb saavutada 2030. aastaks ning seejärel hakatakse ka seda mõõtma iga kolme aasta järel, kuniks on saavutatud piisaval tasemel elurikkus. Komisjon hakkab mõõtmiste käigus hindama rohumaaliblikate arvukust, orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes muldades, mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaalu ja põllulindude arvukust.
- Liikmesriigid peavad hakkama järk-järgult kehtestama meetmeid turvasmulla taastamiseks kuivendatud turbaaladel (vt ettepaneku artikkel 9). Sellised meetmed tuleb kasutusele võtta 2030. aastaks 30 protsendi ulatuses, 2040. aastaks 50 protsendi ulatuses ja 2050. aastaks 70 protsendi ulatuses kõigist kuivendatud turbaaladest.
- Kuivendatud turbaaladest tuleb vastavalt ettepanekule taassoostada 2030. aastaks vähemalt 7,5 protsenti, 2040. aastaks vähemalt 25 protsenti ja 2050. aastaks vähemalt 35 protsenti (vt ettepaneku artikkel 9).
- Liikmesriigid kohustuvad võtma kasutusele meetmeid, et tagada metsaökosüsteemide elurikkuse kasv (vt ettepaneku artikkel 10). Ka seda hakkab komisjon iga kolme aasta järel mõõtma. Täpsemalt on komisjonil kavas hakata mõõtma järgnevat:
- Seisev lagupuit
- Lamav lagupuit
- Ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaal
- Metsade ühendatus
- Levinud metsalindude indeks
- Orgaanilise süsiniku varu
- Kõigi eelnevate muudatuste paremaks elluviimiseks peavad liikmesriigid koostama riiklikud taastamiskavad (vt ettepaneku artikkel 11). Sellistes taastamiskavades peavad olema välja toodud muuhulgas kasutusele võetavad taastamismeetmed, looduse taastamisele kuuluvad alad ja rahuldavad väärtused näitajate osas, mille kasvu komisjon hakkab hindama (vt eelpool kirjeldatud muudatusi).
Millal muudatused jõustuvad?
Muudatused jõustuvad kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 2. augustiks aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan keskkonnaministeeriumile.