Mida arvad muudatustest täitemenetluse reeglites?

Mis on eesmärk?
Eelnõuga soovib riik luua eeldused selleks, et kohtutäiturite tegevus (vara arestimised jm) oleks tõhusam ja seeläbi ka rahaline laekumine parem.

Keda mõjutab?
1) Neid ettevõtjaid, kellel on võlgnevusi ning 2) neid ettevõtjaid, kellele ollakse võlgu ja kes soovivad võlgnevusi sisse nõuda kohtutäituri vahendusel.

Millised on olulisemad muudatused?

• Riik loob nõuete ja arestide infosüsteemi, mis tagab täitemenetluse arestide järjekohtade ja menetluse läbipaistvuse ning selguse. Registrist hakkavad infot saama lisaks avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele asutustele ka kolmandad isikud, kellel on näiteks lepingu sõlmimise eesmärgil vaja saada üldistatumat infot isiku maksedistsipliini kohta.
• Uue infosüsteemi kasutusele võtmisega muutub nõuete täitmise järjekord ja konto arestist saadud raha ei jagata enam arestimisaktide saabumise järjekorras, vaid täiteasjade infosüsteemis registreerimise järjekorras. Samal päeval registreeritud nõuded saavad sama järjekoha ja neid täidetakse võrdses ulatuses. Näiteks, kui ühel päeval registreerivad täiturid infosüsteemis ühe võlgniku kohta kolm täiteasja, saavad kõik need sama järjekoha ja raha laekumisel jaotatakse see võrdselt kõigi kolme täiteasja vahel sõltumata nõude suurusest.
• Sissenõudjale muutub odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile, kui täitur on menetlenud asja kolm aastat. Praegu peab sissenõudja, kes soovib anda nõude menetlemiseks üle teisele täiturile, ootama neli aastat ja tasuma täitemenetluse alustamise tasu ning sissenõutavaks muutunud täitekulud. Muudatuste jõustumisel ei pea sissenõudja tasuma täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulusid, nende sissenõudmist jätkab asja menetlenud kohtutäitur võlgnikult.
• Sissenõudjal tekib tulevikus võimalus taotleda kohtutäiturilt võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamist (maksumus 15 eurot). Kohtutäitur teeb ülevaate sellest, mis seis võlgnikul hetkel täitemenetlustega on ja seejärel saab sissenõudja otsustada, kas on üldse perspektiivne täitemenetlust algatada.
• Muutuvad kohtutäiturite tasusätted. Näiteks, kui võlgnik maksab võla ära vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, siis peab ta edaspidi maksma lisaks täitemenetluse alustamise tasule ka 50% kohtutäituri põhitasu. Samas, juhul, kui võlgnik sõlmib vabatahtliku täitmise aja jooksul maksegraafiku, siis ei pea ta erinevalt praegusest maksma kogu täituri tasu, vaid võib samuti maksta vaid 50% tasumäärast.
  Lisaks muutuvad kättetoimetamisega seotud tasud ning tõuseb vallasasja väljanõudmise ja väljatõstmise tasu 140 eurolt 250 euroni.
• Kohtutäiturid saavad edaspidi nõuda ka kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamist.

Millal muudatused jõustuvad?
Eelnõu jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Osad sätted jõustuvad hiljem, näiteks uue infosüsteemi loomist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2023.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressile kristina@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.