Mida arvad muudatustest teadus- ja arendustegevuse korraldamisel?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatuste eesmärk on asendada üle 25 aasta kehtinud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus uuega. Eelnõuga muutub seadus mitmetes aspektides kaasaegsemaks, paremini organiseeritumaks ja lihtsamini mõistetavaks. 

Keda mõjutab? 
Muudatused mõjutavad teadus- ja arendustegevusega tegelevaid asutusi ja ettevõtteid. 

Millised on peamised muudatused? 

• Teadus- ja arendusasutused hakkavad saama rahastust läbi teadus- ja arendustegevuse toetuse (vt eelnõu § 17), mis hakkab asendama senist baasrahastamise mudelit.  

  • Toetuse sihtrühmaks on akrediteeritud avalik-õiguslikud ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ning muud positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused.  

  • Uus rahastamissüsteem toetab eelnõu koostajate sõnul teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahastamise süsteemi muudatused toetavad asutuste motivatsiooni ja võimekust ettevõtetega koostööks. 

  • Kui praeguse rahastusmudeli ehk baasfinantseerimise puhul kujuneb kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus kujuneb konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. 

  • Sarnane rahastusmudel hakkab kehtima ka eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele (vt eelnõu § 20). Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatava toetuse arvutamine saab vastavalt eelnõule olema seotud nende poolt pakutava avaliku hüvega. Täpsem kord toetuste andmise osas hakkab olema välja toodud valdkonna eest vastutava ministri määruses, mille kavand on käesoleva eelnõu lisana välja toodud (vt eelnõu lisa 3). 

• Ettevõtetele tekib võimalus taotleda ettevõtete arendustoetust (vt eelnõu § 22). Toetuse eesmärk on tegeleda turutõrke olukordadega ettevõtete teadus- ja arendustegevuses, kui ilma toetuseta jääksid investeeringud neisse tegevustesse tegemata ning seetõttu jääksid ka innovaatilised lahendused turule jõudmata. 

  • Arendustoetuste sihtgrupiks on Eesti ettevõtted. Olenevalt konkreetse instrumendi tingimustest võib teadus ja arendustegevuse elluviimine toimuda ka koostöös teadus- ja arendusasutustega või mõne teise teadus-, arendus-, või innovatsiooniteenuse pakkujaga. Toetuse instrumentide hulka kuuluvad näiteks rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse programm, arendus- ja innovatsiooniosakud, tootearendustoetus ning teised konkurentsipõhised rahastusinstrumendid, mida valdkondlik ministeerium disainib ja rakendab ellu lähtuvalt ümbritseva keskkonna tingimustest ja vajadustest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas korraldab arendusprojektide rahastamist ja arendustoetuste eraldamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kes kaasab oma tegevusse pädevaid eksperte ning on rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. 

• Teadus- ja Arendusnõukogu nimi muutub ning uueks nimeks saab eelnõu kohaselt Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (lühend TAIP) (vt eelnõu § 5). Selle üldine funktsioon jääb suures plaanis samaks ehk tegemist on jätkuvalt Vabariigi Valitsuse tegevust toetava nõuandva koguga. Küll aga hakkavad edaspidi selle põhiülesanded sisalduma mitte teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses, vaid ministri poolt kehtestatavas määruses, mis võimaldab muutuvatele vajadustele senisest paindlikumalt reageerida. 

• Tegevuse lõpetavad teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon. Nende komisjonide ülesanded lähevad üle teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogule, mis hakkab eelnõu kohaselt neid komisjone asendama (vt eelnõu § 6). Seega hakkab ka loodav koostöökogu olema nõuandev kogu ning nõu annavad nad peamiselt haridus- ja teadusministrile, ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. Seniste komisjonide ühendamisel näevad eelnõu loojad positiivset mõju haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tihedamale omavahelisele koostööle. 

• Eesti Teadusagentuur saab endale mõned uued ülesanded (vt eelnõu § 8). Nendeks ülesanneteks on riikliku teaduseetika süsteemi koordineerimine ja riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine. Täpsemad ülesanded saavad olema sätestatud alamates õigusaktides. 

• Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused peavad teadus- ja arendustegevuse kohta käivad andmed tegema kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) (vt eelnõu § 15). Nimetatud asutused on eelnõu kohaselt ka vastutavad andmete õigsuse eest. 

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole käesoleval hetkel teada. 

Anna meile teada, mida arvad uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõust. Tagasisidet ootan 20. detsembrini e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan haridus- ja teadusministeeriumile.