01.03.2023
Mida arvad plaanist luua juristieksami nõue?
Justiitsministeerium on koostanud juristieksami seaduse eelnõu, mille kohaselt peavad alates 2027. aastast teatud õigusametite esindajad (nt advokaadid, kohtunikud, notarid) enne tööle kandideerimist ning mitte advokatuuri liikmetena tegutsevad lepingulised esindajad (juristid) läbima juristieksami. Anna hiljemalt 13. märtsiks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuse üheks olulisemaks eesmärgiks on muuta õigusametite ja -elukutsete eksamite õigusteaduse magistrikraadile vastav teadmiste ja oskuste kontroll ühiseks juristieksamiks.
Keda mõjutab?
- Inimesi, kes soovivad kandideerida kohtuniku, kohtunõuniku, vandeadvokaadi, vandeadvokaadi abi, prokuröri, notari, notari asendaja, kohtutäituri, kohtutäituri abi ning pankrotihalduri ametikohale
- Inimesi, kes tegutsevad kohtus lepingulise esindajana kuid ei ole Advokatuuri liikmed
Mis on plaanitava juristieksami sisu?
- Eelnõu kohaselt on juristieksam riiklik eksam, millega hinnatakse õigusametisse või -elukutsesse pürgija võimet rakendada oma töös Eestis kehtivat õigust õigusteaduse magistri tasemel (juristieksami seadus § 2 lg 1)
- Juristieksam on eelnõu kohaselt tõendiks, et inimene, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige, on võimeline olema kohtumenetluses lepinguline esindaja (juristieksami seadus § 2 lg 4). Alates 2027 aastast pääseksid kohtumenetluses lepingulise esindajana osalema üksnes inimesed, kes on Eesti Advokatuuri liikmed, või kes on sooritanud juristieksami (nt õigusbüroo juristid). Juristieksami sooritamise nõue ei kohaldu eelnõu kohaselt töötajale või ametnikule, kes täidab tööandja esindamise raames oma töölepingulist või ametialast kohustust.
- Juristieksami sooritamine on kohustuslik järgmistele ametikohtadele kandideerijatel: kohtunik, kohtunõunik, vandeadvokaat, vandeadvokaadi abi, prokurör, notar, notari asendaja, kohtutäitur, kohtutäituri abi ning pankrotihaldur. Näiteks kohtunikuks kandideerimisel peab enne kohtunikueksamile pääsemist olema isikul sooritatud juristieksam. Kohtunikuks saamise puhul tähendaks see kahe eksami sooritamise kohustust (juristieksami seadus § 3)
- Juristieksamile saab minna teovõimeline õigusteaduse magistrikraadi omandanud isik, kes on esitanud eksamil osalemise avalduse ja tasunud eksamitasu (juristieksami seadus § 4)Ettepaneku kohaselt tuleb juristieksamil lahendada kaasused nii eraõiguse, riigi- ja haldusõiguse ning karistusõiguse valdkonnas (juristieksami seadus § 7 lg 1)
- Eksam on sooritatud juhul, kui kõik kolm osa on läbitud ning kõigi osade eest saadud protsentide aritmeetiline keskmine on 65 protsenti eksami punktide koguarvust(juristieksami seadus § 8 lg 3)
- Eelnõu kohaselt vastutab eksami sisulise läbiviimise eest juristieksami komisjon, sh kaasuste kokkupanemise ja eksamitööde hindamise eest. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab juristieksami komisjoni ning riigikohus korraldab juristieksami komisjoni asjaajamist (juristieksami seadus § 10)
- Juristieksami tulemused kehtivad tähtajatult või kuni eelnevast eksamist parema tulemusega uue eksami tulemuste avaldamiseni (juristieksami seadus § 12)
- Inimesele, kes on hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril asunud eelnevalt nimetatud õigusametisse või -elukutsesse või vähemalt läbinud selleks ettenähtud eksami või konkursi, ei kehti juristieksami nõue (juristieksami seadus § 15 lg 1). See tähendab, et juristieksami nõue ei kohaldu tagasiulatuvalt, s.t. juba õigusametis või -elukutses tegutsevad juristid oma tegevuse jätkamiseks juristieksamit sooritama ei pea.
Millal jõustuvad muudatused?
Jurstieksami seaduse eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2024 ning juristieksami sooritamise nõue rakendub alates 01.01.2027.
Anna teada, kas toetad juristieksami nõude kehtestamist?Tagasisidet ootan hiljemalt 13. märtsiks e-posti aadressile ireen@koda.ee Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan justiitsministeeriumile.