Mida arvad plaanitavast positiivsest krediidiregistrist?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamiseks eesmärgiks on võimaldada krediidiandjatel efektiivsemalt kontrollida ja hinnata tarbija krediidivõimelisust usaldusväärsetele andmetele tuginedes, et aidata kaasa vastutustundlikule laenamisele ja laenuvõtmisele.
Keda mõjutab?
Krediidiandjaid (pangad, liisingufirmad, hoiu-laenuühistud, muud krediidiandjad ja -vahendajad)
Potentsiaalseid nn positiivse krediidiregistri teenuse osutajaid erasektoris
Inimesi, kes soovivad sõlmida krediidilepingut
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Krediiditeaberegister
Eelnõu kohaselt luuakse krediiditeabe jagamise seadus, mis kehtestab nõuded krediiditeabe jagamisele, krediiditeaberegistri pidamisele ja krediiditeaberegistri pidajale, samuti järelevalve korralduse ja vastutuse selle seaduse nõuete täitmata jätmise eest (eelnõu § 1).
Uue seaduse alusel alustab tegevust krediiditeaberegister, mis on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil krediidiandjale krediiditeabe kättesaadavaks tegemiseks peetav riigi andmekogu (eelnõu § 6).
Eelnõu kohaselt loob krediiditeaberegistri ettevõtja, kellele on krediiditeabe seaduse § 12 alusel antud ainuisikuliselt õigus registrit pidada. Registripidaja selgub rahandusministeeriumi poolt läbi viidava hankemenetluse tulemusel (eelnõu § 6 lg 3).Eelnõus sätestatakse, et krediiditeabe andja on krediidiandja, krediidiasutus, krediidiagent ja hoiu-laenuühistu (eelnõu § 5). Krediidiagent on krediidivahendaja, kes on seotud ühe krediidiandjaga ja tegutseb ainult tema nimel ning selle krediidiandja täielikul ja tingimusteta vastutusel.
Krediiditeabe andjale tuleb plaanitava seadusega 2 kohustust (eelnõu § 7, 10, 61, 62):
registrile tuleb regulaarselt esitada andmed juba väljastatud krediidilepingute kohta;
enne krediidilepingu sõlmimist tarbijaga (s.t. enne krediidi väljastamist) tuleb teha krediidiregistrisse kohustuslikus korras päring krediiditaotleja juba olemasolevate kohustuste kohta , et hinnata tarbija krediidivõimelisust.
Loodav krediidiregister sisaldab andmeid üksnes füüsiliste isikute krediidiandmete kohta.
Plaanitavas eelnõus sätestatakse mõiste krediiditeave. Tegemist on andmetega tarbijaga sõlmitud krediidilepingu kohta, mille krediiditeabe andja edastab krediiditeaberegistrisse (eelnõu § 3). Krediiditeabena käsitletavad andmed on järgmised (eelnõu § 7 lg 1):
tarbija isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning ees- ja perekonnanimi;
krediiditeabe andja üldandmed
krediidi käendaja üldandmed
krediidi kaastaotleja üldandmed
krediidilepingu üldandmed
krediidi maksimaalne summa eurodes;
krediidijääk eurodes;
krediidi tagasimaksegraafiku tüüp;
krediidi intressimäära tüüp;
krediidilepingu järgmise osamakse suurus eurodes, arvates andmete viimasest uuendamisest krediiditeaberegistris;
krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemik, kui see on asjakohane;
krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise aeg, kui see on asjakohane;
viivise suurus eurodes, kui see on asjakohane;
krediidilepingust tuleneva nõude võõrandamise fakt, kui see on asjakohane.
Krediiditeabe andja edastab registripidajale krediidiregistrisse kantavad andmed pärast krediidilepingu sõlmimist, krediidilepingu muutmist või andmete muutumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord ööpäevas (eelnõu § 8).
Eelnõu näeb ette kahekuulise üleminekuperioodi enne krediidiregistri toimima hakkamist, et krediidiandjad saaksid kehtivatest tarbijakrediidilepingutest tuleneva krediiditeabe edastada registripidajale enne registri tööle hakkamist. See tähendab, et perioodil 2028. aasta jaanuarist kuni märtsini saavad krediidiandjad edastada registrisse kehtivate lepingute andmed ning alates märtsist 2028 alustab register tööd, st krediidiandjatel on kohustus esitada jooksvalt registrile krediidiandmeid ning kohustus hinnata tarbija krediidivõimekust (eelnõu § 58). Neid laene, mis on varasemalt võetud ja mis on juba täielikult tagasi makstud, registrisse ei kanta.
Eelnõu kohaselt on krediiditeaberegistril alamregister ehk krediidilepingu sõlmimise piirangutega isikute nimekiri, mis lubab kohaldada inimesele tema taotlusel laenukeeldu. Registripidaja kannab isikunimekirja tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult. Ühe aasta möödumisel nimekirja kandmisest arvates on isikul siiski õigus teha avaldus nimekirjast kustutamiseks. Avaldus nimekirja kandmiseks ja nimekirjast kustutamiseks tuleb esitadaregistripidajale või krediidiandjale (eelnõu § 9).
Plaanitava eelnõu kohaselt on registripidajal õigus avaldada krediiditeaberegistri andmeid näiteks (eelnõu § 10):
krediidiandjale, krediidivahendajale, krediidiasutusele, hoiu-laenuühistule krediidilepingu sõlmimiseks tahteavalduse esitanud tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil,
tarbijale endale,
kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras,
kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses,
notarile pärandi inventuuri tegemiseks,
Krediiditeaberegistrisse kantud andmeid ja logi peab registripidaja säilitama kaks aastat tarbijaga sõlmitud krediidilepingu lõppemisest arvates (eelnõu § 11).
Eelnõu kohaselt peab registripidaja andmete töötlemise kohta logi, mis peab sisaldama teavet krediiditeabe töötlemise põhjenduse, aja ja andmeid töödelnud isiku kohta (eelnõu § 7 lg 3).
Krediiditeaberegistrisse kantavate andmete täpsema koosseisu ja registri pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (eelnõu § 7 lg 4). Määruses hakkab sisalduma andmete täpsem koosseis (nt krediidiliigid, tagasimaksegraafiku ja intressimäära tüübid), aga ka registri pidamisega seonduvad korralduslikud küsimused (nt teenusetaseme kokkuleppe sõlmimine registripidaja ja krediiditeabe andja vahel) (hetkel määrus puudub).
Krediiditeaberegistri pidaja
Registripidaja määramise otsustab ja registripidajaga sõlmib halduslepingu rahandusminister (eelnõu § 11).
Registripidaja teostab kontsessioonilepingus määratletud tööd ja teenused enda rahaliste vahendite arvelt ning katab tekkinud kulud makstavate teenustasudega. Sellest tulenevalt katab registripidaja oma teenuste osutamise kulud vastavalt enda kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Registripidajal tuleb kooskõlastada tasude hinnakiri enne selle kehtestamist rahandusministeeriumiga (eelnõu § 13).
Eelnõu kohaselt võib registripidaja tegutseda üksnes aktsiaseltsina, registripidaja asukoht, peakontor ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht peavad olema Eestis. Ettevõtte juhatuses peab olema vähemalt 2 liiget. Lisaks peab registripidaja aktsiakapital olema vähemalt 125 00 eurot ja täielikult sissemakstud (eelnõu § 25, 26, 27, 35).
Registripidaja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (eelnõu § 39).
Registripidajale kehtestatud nõuete üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon (eelnõu § 43).
Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustuvad registripidaja määramist, tasude hinnakirja ja nõudeid registripidajale reguleerivad normid (§-id 12-42) üldises korras.
Krediidiandjale pandud kohustus teha krediiditeaberegistrisse päring ning õigus avaldada pangasaladusega kaetud krediiditeavet teisele krediidiasutusele, krediidiandjale, krediidivahendajale ja krediiditeaberegistri pidajale (§ 63-62) rakendub 1. märtsil 2028.
Ülejäänud sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2028.
Anna teada, millise mõju toob sinu hinnangul endaga kaasa krediidiregistri loomine ning kas krediidiregistri toimimist on võimalik teha paremaks või mugavamaks? Tagasisidet ootan hiljemalt 17. detsembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile.