Mida arvad probleemtoodetega seotud jäätmeseaduse plaanitavatest muudatustest?

Mis on muudatuse eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada meetmed, millega vältida ja vähendada jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemise negatiivset keskkonnamõju.

Keda mõjutab?

• probleemtoodete tootjaid ja tootjate ühendusi;
• probleemtoodetest tekkinud jäätmete jäätmekäitlejaid;
• mootorsõidukeid Eestis turule laskvaid ettevõtteid;
• prügilate käitajaid;  
• jäätmekäitlejad, kes tegelevad jäätmete ladustamise või ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamisega;
• vee-ettevõtjaid;
• elektri- ja elektroonikaseadme turustajaid.

Mis on olulisemad muudatused?

Rehvid

• Eelnõu näeb ette, et edaspidi loetakse rehvi tootjaks isikut, kes laseb rehve turule mis tahes müügiviisil, sh veebipoe kaudu (vt eelnõu § 1 p 2). Turule laskmine tähendab toote teistele isikutele esimest korda kättesaadavaks tegemist.
• Lisaks on eelnõus kirjas, et edaspidi kuuluvad rehvi tootjavastutuse alla ka rehvid, mis lastakse Eestis turule koos haagise, pukseeritava seadme, maastiku- või mootorsõidukiga (vt eelnõu § 1 p 2). See tähendab, et edaspidi peab nimetatud kategooria mootorsõiduki tootja jälgima rehvi tootjavastutusega seotud nõudeid, liituma tootjate ühendusega ning tasuma rehvide kogumise ja taaskasutamise eest taaskasutustasu.

Põllumajandusplast

• Eelnõu muudab põllumajandusplasti tootja mõistet selliselt, et edaspidi läheb selle mõiste alla iga isik, kes majandus- või kutsetegevuse käigus laseb põllumajandusplasti Eestis turule müügiviisist sõltumata (vt eelnõu § 1 p 2). Kehtiva seaduse kohaselt on põllumajandusplasti tootjaks isik, kes valmistab või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse põllumajandusplasti.

Elektri- ja elektroonikaseadmed

• Elektri- ja elektroonikaseadmete osade maaletooja või valmistaja ei pea end edaspidi probleemtooteregistris registreerima ega elektri- ja elektroonikaseadmete osasid tagasi koguma (vt eelnõu § 1 p 3).
• Kui kehtiva seaduse kohaselt peab elektri- ja elektroonikaseadme turustaja võtma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m², tasuta tagasi väikseid elektroonikaromusid, siis Eelnõu kohaselt on turustajal see kohustus üksnes juhul, kui elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud müügipind on vähemalt 400 m² (vt eelnõu § 1 p 7).

Kulude jagamine tootjate ja tootjaühenduste vahel

• Eelnõu täpsustab, kuidas toimub probleemtoodete kogumisel, taaskasutamisel või kõrvaldamisel tekkinud kulude jagamine tootjate või tootjate ühenduste vahel. Kui tootja või tootjate ühendus on enam kogutud jäätmed nõuetekohaselt ringlusse võtnud või taaskasutanud, on tal üldreeglina õigus nõuda teiselt tootjalt või tootja ühenduselt enam kogutud jäätmete ringlussevõtu või taaskasutamise kulude hüvitamist (vt eelnõu § 1 p 6).
• Eelnõu näeb ette, et turuosade ja jäätmekoguste arvutamine toimub probleemtooteregistri andmete alusel (vt eelnõu § 1 p 6).
• Eelnõu kohaselt on tootjal või tootja ühendusel kulude hüvitamise nõude esitamise õigus vaid juhul, kui ta on pakkunud probleemtoodetest tekkinud jäätmete üleandmist, ent asjaomane probleemtoote tootja või tootjate ühendus on sellest keeldunud (vt eelnõu § 1 p 6).
• Kulude jagamise ja hüvitamise kord tuleb määrata kindlaks tootjate või tootjate ühenduste vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus (vt eelnõu § 1 p 6).

Tagatised

• Eelnõu säilitab prügila käitamiseks jäätmeloa, jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa ning ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotlemisel nõutud kindlustus- ja garantiisüsteemi, kuid teeb selles mitmeid muudatusi.
• Näiteks tekib Eelnõuga prügilate käitajatele ja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseluba omavatele isikutele võimalus kasutada ühe finantstagatise liigina deposiiti ehk selleks määratud kontole makstud tagatissummat (vt eelnõu § 1 p 10 ja p 15). Seletuskirjas on muudatust põhjendatud sellega, et sageli on pankade garantii või finantstagatise andmise tingimused ettevõtete jaoks liiga ranged ja ettevõtte käitlusvõimet arvestades ebaproportsionaalselt kulukad, samas on ettevõtetel olemas summa, mida kanda deposiidikontole.
• Eelnõu vabastab jäätmete ladustamise tagatisest jäätmekäitleja registreeringut omavad isikud, kes registreeringu alusel suunavad taaskasutusse jäätmeid, kui jäätmete ladustamise tagatise väärtus ei ületa 500 eurot (vt eelnõu § 1 p 21).
• Jäätmete ladustamise tagatisest on edaspidi vabastatud ka vee-ettevõtted, kelle enda tegevuses reoveesete tekib ja kes tekkinud reoveesetet ise käitlevad (vt eelnõu § 1 p 21).

Väärtegude aegumistähtaeg

• Eelnõu kehtestab probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude puhul (jäätmeseaduse § 124) üldisest väärtegude aegumistähtajast pikema, kolmeaastane aegumistähtaja (vt eelnõu § 1 p 32). Hetkel on aegumistähtaeg kaks aastat.

Millal jõustuvad muudatused?

• Eelnõu jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada. Enne muudatuse jõustumist peab valitsus eelnõu heaks kiitma ning riigikogul tuleb eelnõu seadusena vastu võtta.
• Rehvi tootja ja põllumajandusplasti tootja mõistetega seotud muudatused ning tootjate ja tootjaühenduste vahel kulude jagamisega seotud muudatused jõustuvad Eelnõu kohaselt 2022. aasta 1. jaanuaril (vt eelnõu § 2).

Anna teada, mida arvad jäätmeseaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 9. detsembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.