Mida arvad sanktsioonidega seonduvatest muudatustest riigihankemenetlustes?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatuste eesmärk on muuta Eesti õigust selliselt, et Euroopa Liidu poolt seatud sanktsioonid Venemaale oleks rakendatavad ka Eestis. 

Keda mõjutab? 
Muudatused võivad mõjutada kõiki ettevõtjaid, kes soovivad osaleda riigihangetel, samuti ka ettevõtjaid, kes hetkel juba täidavad hankelepinguid. 

Mis on muudatuste sisu? 

• Hankijatele tekib võimalus nõuda kinnitust ja ka muid tõendeid selle kohta, et pakkujate tegelikud kasusaajad ei ole sanktsioneeritud (vt eelnõu § 1). Eelnõu kohaselt kontrollib hankija sanktsiooni puudumist esmajoones ettevõtja esitatava kinnituse alusel. Riigihankemenetlustes, kus on kasutusel hankepass, hakkab eelnõu kohaselt sisalduma selline küsimus hankepassis ning ettevõtja vastab, kas tal vastav kõrvaldamise alus esineb või mitte. Riigihanke menetlustes, kus hankepassi ei kasutata, peab hankija riigihanke alusdokumentides sellise kinnituse esitamist nõudma.  
  Näiteks ei tohi ettevõtja, kes soovib osaleda riigihankemenetluses, olla Vene Föderatsiooni kodanik, resident ega seal asutatud ettevõtja. Lisaks sellele ei tohi ettevõtja omandiõigusest üle 50% kuuluda otseselt ega kaudselt Vene Föderatsiooni kodanikule, residendile ega seal asutatud ettevõtjale. Seega ei tohi terves n-ö omanike ahelas kuni tegeliku kasusaajani välja olla selliseid isikuid, kui nende osalus ettevõttes otseselt või kaudselt moodustab üle 50% ning hankija peab seega küsima pakkujatelt ja taotlejatelt kõigi ahelasse kuuluvate isikute kohta selliseid tõendeid. 
  Juhul, kui hankijal ei teki mitte mingisugust kahtlust rahvusvahelise sanktsiooni puudumise osas, ei ole tal kohustust kinnitusele lisaks ühtegi tõendit küsida. Ainult juhul, kui hankija on kahtlus, et tegemist võib olla ettevõttega, kes on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis nimetatud moel sanktsiooni subjektiks või subjektiga seotud, võib hankija nõuda täiendavate andmete ja tõendite esitamist 
• Pakkuja või taotleja tuleb kõrvaldada riigihankemenetluselt, kui temaga lepingu sõlmimine rikuks sanktsiooni (vt eelnõu § 2 p 1). Hetkel kehtiva riigihangete seaduse sõnastuse kohaselt tuleb hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja või taotleja, kes kuulub ise sanktsioneeritud isikute hulka või mille juhatusse kuuluvad sanktsioneeritud isikud. Eelnõu kohaselt ei tohi aga sõlmida hankelepinguid ka siis, kui hangitav kaup on sanktsioonide all või on seatud sanktsioonid mõnest konkreetsest riigist või piirkonnast pärit kaupadele või teenustele. 
• Tekib võimalus hankeleping selle täitmise ajal üles öelda, kui hankelepingu täitmise ajal ilmneb mõni riigihankemenetlusest kõrvaldamise alus (vt eelnõu § 2 p 5). Kui ettevõte sõlmib hankelepingu toote või teenuse osas, mis hankelepingu täitmise ajal läheb sanktsioonide alla, siis tekib hankijal õigus sanktsioonide seadmisele tuginedes hankeleping üles öelda. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt hankijatel sellist õigust ei ole. 
• Enne 1. juunit 2022 alustatud hankemenetlustele kehtib praegune riigihangete kord, kuid erandina tuleb arvestada ka nende hankemenetluste puhul käesoleva eelnõu sätteid, mis puudutavad hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid (vt eelnõu § 2 p 6). Ehkki üldiselt ei ole seadusemuudatustel tagasiulatuvat mõju, siis praegusel juhul on see vajalik, et rakendada täiel määral Euroopa Liidu viiendas sanktsioonide paketis sisalduvaid sanktsioone. 
• Muutub võimatuks sõlmida sanktsioone rikkuvaid riigihankelepinguid, tuginedes vaid ülekaalukale avalikule huvile või asjaolule, et hankelepingut sanktsioneeritud isikutega mitte sõlmides jääks hankeleping üldse sõlmimata (vt eelnõu § 2 p 2). 

  • Vastavalt 8. aprillil 2022 jõustunud Euroopa Liidu viiendas sanktsioonide paketis sätestatule võivad pädevad asutused lubada teatud lepingute sõlmimist ka olukorras, kus see rikub sanktsioone. Hetkel kehtiva riigihangete seaduse kohaselt on ettevõtjal võimalik heastada sellise hankelepingu sõlmimine, milles esinevad hankemenetlusest kõrvaldamise alused, võttes kasutusele uusi rikkumisi vältida aitavaid meetmeid. Eelnõu kohaselt pole heastamine enam lubatud ning lubasid selliste hankelepingute sõlmimiseks, mille puhul esinevad kõrvaldamise alused, hakkavad väljastama üksnes pädevad asutused. 

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. juunil 2022. Tähele tuleb aga panna, et eelnõus toodud muudatused hakkavad kõrvaldamise aluste osas kohalduma ka neile hankelepingutele, mis on sõlmitud enne 1. juunit 2022. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vastuseid ootan hiljemalt 24. maini aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan Riigikogu majanduskomisjonile.