05.06.2023
Mida arvad taaskasutusvee tootmise ja kasutamise nõuetest?
Keskkonnaministeerium on koostanud eelnõu, millega tekib vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus taaskasutusvee tootmise puhul ning veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus taaskasutusvee kasutamiseks. Anna hiljemalt 11. juuniks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on võimaldada taaskasutusvee tootmine ja kasutamine kontrollitud tingimustel hõlmates taaskasutusvee tootmine ja kasutamine veeloa ja veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu regulatsiooniga.
Keda mõjutab?
- Ettevõtteid, kes toodavad taaskasutusvett
- Ettevõtteid, kes kasutavad taaskasutusvett
Mis on olulisemad muudatused?
- Taaskasutusvesi on asulareovesi, mida on puhastatud ja täiendavalt puhastatud ning mis vastab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/741, 25. mai 2020, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid, artikli 3 punktis 4 nimetatud veele ka veeseaduse § 193 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastavalt taaskasutusvee liigile (eelnõu § 1 p 2).
- Kehtivat veeseadust täiendatakse § 193 lg-ga 2, mis sätestab nõuded vastavalt taaskasutusvee liigile ning need määrab kliimaminister määrusega (eelnõu § 1 p 7). Lisaks kehtestab kliimaministri määrus nõuded taaskasutusvee kvaliteediklasside ja kasutusotstarvete reguleerimiseks (eelnõu § 1 p 7). Eelnõu juurde kuuluva kavandi 2 kohaselt täieneb keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määruse nr 61 lisaga 3, millega sätestatakse täiendavad taaskasutusvee kvaliteediklassid ja võimalikud kasutusotstarbed (kavand 2). Eelnõu juurde kuuluva kavandi 3 kohaselt täieneb keskkonnaministri 16.01.2020 määrus nr 6 andmekoosseisuga taaskasutusvee tootmise ja kasutamise koguste, saasteainete sisalduste ning heitekoguste kohta (kavand 3).
- Taaskasutusvee tootmine on reovee, karjääri- või kaevandusvee, jahutusvee või vesiviljelusest pärineva vee puhastamine üleandmiseks kolmandale isikule (eelnõu § 1 p 2). Kehtivas seaduses nimetatud mõistet ei ole.
- Muudatustega lisatakse veeloa kohustusega tegevuste loetelusse taaskasutusvee tootmine reoveest, karjääri- või kaevandusveest, jahutusveest või vesiviljelusest pärinevast veest (eelnõu § 1 p 3).
- Muudatusega kehtestatakse kohustus taaskasutusvee tootmiseks veeloa taotlemisel esitada riskijuhtimise kava (eelnõu § 1 p 4). Veeloa taotlemisel esitatav riskijuhtimise kava peab olema kooskõlastatud Terviseametiga. Riskijuhtimise kava peab muuhulgas sisaldama kogu vee puhastamise protsessi kirjeldust, sh nii vee puhastamist taaskasutusvee tootmisele eelnevates etappides kui ka täiendavat puhastamist taaskasutusvee nõuetele vastavuse saavutamiseks; keskkonnariskide ning inimeste ja loomadega seotud riskide hindamist, samuti kirjeldama asjakohaseid ennetusmeetmeid. Riskijuhtimise kava alusel otsustab Keskkonnaamet loa olulised tingimused (eelkõige taaskasutusvee kvaliteet ja seire).
- Kui veeluba taotletakse põllumajanduslikuks niisutuseks, peab riskijuhtimise kava olema kooskõlastatud ka Põllumajandus- ja Toiduametiga (eelnõu § 1 p 4).
- Lisaks eelnimetatud nõuetele on kliimaministril võimalus seada riskijuhtimise kava kohta konkreetsemad nõuded määrusega (eelnõu § 1 p 5). Lisanõuete seadmiseks taaskasutusvee tootmise riskijuhtimise kava kohta tuleb muuta määrust nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Määruse muudatus tugineb Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringule, mille teostamine ei ole veel lõppenud. Muudatuste kohaselt on kohustuslik märkida taaskasutusvee tootmise veeloas toodetava taaskasutusvee kvaliteediklass ja kasutusotstarve, saasteainete suurim lubatud sisaldus ja heitkogus saasteainete lõikes ning seirenõuded (eelnõu § 1 p 6).
- Taaskasutusvee tootjal tekib aruandekohustus tootmise kohta. Aruanne tuleb esitada üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu (eelnõu § 1 p 8).
- Eelnõu lisab ka veekeskkonnariskiga tegevusena registreeritavate tegevuste loetelusse taaskasutusvee kasutamine (eelnõu § 1 p 9). Registreering on vajalik tegevuste korral, millega kaasneb väiksem keskkonnarisk kui keskkonnaloaga, kuid mida võib olla vajalik Keskkonnaametil siiski kontrollida, sest ka need võivad tekitada kahju veekeskkonnale (näiteks kumuleeruva mõju tõttu).Eelnõuga lisatakse seega seadusesse taaskasutusvee tootmise ja kasutamise võimaldamiseks vajalikud sätted. Kehtiv regulatsioon võimaldab kasutatud vett (heitvesi, karjääri- ja kaevandusvesi, vesiviljelusest pärinev vesi) juhtida suublasse, milleks võib olla veekogu või pinnas. Eelnõu loob võimaluse anda kasutatud vett vajaduse korral täiendavalt puhastatuna üle kolmandale isikule, kes kasutab seda näiteks niisutuseks põllumajanduses või haljastuses, tänavapuhastuses, tööstuslikes protsessides vms.
Millal jõustuvad muudatused?
- Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
- Kliimaminister määrusega määratud nõuded taaskasutusvee kvaliteediklasside ja kasutusotstarvete reguleerimiseks jõustuvad 1. aprillil 2024.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. juuniks e-posti aadressile ireen.tarto@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan keskkonnaministeeriumile.