Mida arvad tegevusvaldkondade loetelu täiendamisest, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang?

Mis on muudatuste eesmärk?
Tegevusvaldkondade täpsustamise ja loetelu täiendamise peamine eesmärk on viia määrus „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ vastavusse keskkonnamõju hindamise direktiiviga.

Mis on olulisemad muudatused?

• Eelnõu lisab määrusesse järgmised tegevused, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang:
  • maapealsete tööstusrajatiste rajamine söe, nafta, maagaasi ja maakide ning põlevkivi väljamiseks. Praegu kehtib see põhimõte vaid allmaaehitiste rajamisel, kuid maapealsed tööstusrajatised on määruses nimetamata;
  • põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse 200 000-10 000 000 kuupmeetrit aastas;
  • siseveeteede ja kanalite ehitamine, välja arvatud siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks;
  • harimata maa või poollooduslike alade kasutuselevõtt intensiivpõllunduseks.
• Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei ole vaja enam anda truubipide ja sildade ehitamisel.
• Eelnõu täpsustab, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vähemalt 35kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkuse elektriõhuliini rajamisel. Kui tegemist on kõrgepingeliini püstitamisega ja selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ning pikkus üle 15 kilomeetri, siis on keskkonnamõju hindamine kohustuslik.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 18. maiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.