Mida arvad tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korraga seotud plaanitavatest muudatustest?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on viia määrus „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ vastavusse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega, mille Riigikogu võttis vastu selle aasta oktoobris.
Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused võivad mõjutada kõiki tööandjaid.
Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Eelnõu kohaselt peab tööandja koostama tööõnnetuse raporti töökeskkonna andmekogus ning esitama raporti töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile (vt eelnõu § 1 punkt 9). Muudatus on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mille raames tekib tööandjale tööõnnetuste uurimise moodul, mis võimaldab tööandjal koostada tööõnnetuse uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna üles laadida. Muudatuse tulemusena ei pea tööandja enam säilitama tööõnnetuse raporteid oma ettevõttes paberil või elektrooniliselt, vaid neid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Kehtiva määruse kohaselt ei ole tööandjal võimalust raportit koostada töökeskkonna andmekogus.
- Kui tööõnnetuse uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti. Eelnõu kohaselt peab tööandja koostama selle akti töökeskkonna andmekogus või esitama selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile (vt eelnõu § 1 punkt 10). Hetkel ei ole tööandjal võimalik akti koostada või esitada töökeskkonna andmekogu kaudu.
- Eelnõu annab tööandjale võimaluse esitada kutsehaigestumise raport töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile (vt eelnõu § 1 punkt 11). Praegu ei ole tööandjal võimalik kutsehaigestumise raportit esitada töökeskkonna andmekogu kaudu.
- Eelnõu teeb mitmeid muudatusi ka tööõnnetuse teatise ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse raporti vormides, kuid plaanitavad muudatused on tehnilist laadi ning tööandjale ei lisandu täiendavate andmete esitamise kohustust (vt lähemalt määruse eelnõu lisasid 1-4).
- Tööõnnetuste klassifitseerimisel kaob edaspidi raske tööõnnetuse mõiste. See muudatus tehakse, sest tööõnnetuste klassifitseerimine kergeks ja raskeks põhines seni vaid arsti subjektiivsel hinnangul ning see ei omanud sisulist väärtust ei tööandjale, töötajale ega ka Tööinspektsioonile (vt eelnõu § 1 punktid 1,2,6 ja 8).
Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Jõustumise täpne kuupäev ei ole hetkel teada, kuid suure tõenäosusega jõustuvad muudatused novembri jooksul.
Anna meile teada, mida arvad tööõnnetuse ja kutsehaigestumisega seotud plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 10. novembri õhtuks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.