Mida arvad töötuskindlustushüvitisega seotud plaanitavatest muudatustest?
Mis on plaanitavate muudatuste peamine eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on suurendada töötuskindlustushüvitise süsteemis paindlikkust ja pakkuda töötule keerulisemas tööturuolukorras suuremat sotsiaalset kaitset ning majanduslikult parematel aegadel soodustada töötute kiiremat tööturule naasmist.
Keda mõjutab?
Muudatused puudutavad tulevasi töötuskindlustushüvitise saajaid.
Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Eelnõu muudab töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikkust ning seab selle sõltuvusse tööturu olukorrast. Uue süsteemi kohaselt määratakse töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt taotleja kindlustusstaaži pikkusele ning sõltuvalt majandusolukorrast hüvitise maksmise periood hüvitise maksmise lõpus pikeneb automaatselt või ei pikene (vt eelnõu § 1 punkte 2 ja 3). Täna sõltub hüvitise maksmise periood üksnes inimese kindlustusstaažist.
- Kui inimese kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat:
- Eelnõu kohaselt on hüvitise maksmise periood esialgu 180 kalendripäeva. Sama pikk periood on ka täna.
- Samas näeb eelnõu ette, et hüvitise saamise periood pikeneb automaatselt 60 päeva võrra, kui tööpuudus on kõrgel tasemel ning inimene on jätkuvalt töötu. Tööpuudus on eelnõu kohaselt kõrge, kui hüvitise saamise perioodi lõppemise päeva üle-eelmise kalendrikuu viimasel päeval on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelneva 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
- Seega on edaspidi alla 5-aastase kindlustusstaažiga inimese hüvitise saamise periood üldreeglina 180 päeva, kuid kõrge tööpuuduse korral pikeneb see automaatselt 240 päevani (vt eelnõu § 1 punkte 2 ja 3).
- Kui inimese kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat:
- Eelnõu kohaselt lüheneb hüvitise maksmise periood praeguselt 270 kalendripäevalt 210 kalendripäevani.
- Samas näeb eelnõu ette, et hüvitise saamise periood pikeneb automaatselt 60 päeva võrra (kokku 270 päeva), kui inimene on jätkuvalt töötu ja töötute arv on tavapärasel tasemel. Eelnõu kohaselt on töötute arv tavapärasel tasemel, kui hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv 1) võrdne või suurem kui eelnimetatud kümne aasta registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 0,8 korrutis või 2) võrdne või suurem kui eelnimetatud kolme aasta registreeritud töötute arvu keskmine.
- Kui hüvitise maksmise perioodi lõpus on tööpuudus kõrgel tasemel, siis pikeneb see periood automaatselt 120 päeva võrra ehk inimesele makstakse hüvitist maksimaalselt 330 päeva eest.
- Seega kui inimese kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat, siis on hüvitise saamise periood kas 210, 270 või 330 kalendripäeva, sõltudes töötute arvust (vt eelnõu § 1 punkte 2 ja 3).
- Kui inimese kindlustusstaaž on kümme aastat või enam:
- Eelnõu kohaselt lüheneb hüvitise maksmise periood praeguselt 360 kalendripäevalt 300 kalendripäevani.
- Samas näeb eelnõu ette, et hüvitise saamise periood pikeneb automaatselt 60 päeva võrra (kokku 360 päeva), kui inimene on jätkuvalt töötu ja töötute arv on tavapärasel tasemel.
- Kui hüvitise maksmise perioodi lõpus on tööpuudus kõrgel tasemel, siis pikeneb see periood automaatselt 120 päeva võrra ehk inimesele makstakse hüvitist maksimaalselt 330 päeva eest.
- Seega kui inimese kindlustusstaaž on kümme aastat või enam, siis on tema hüvitise saamise periood kas 300, 360 või 420 kalendripäeva, sõltudes töötute arvust (vt eelnõu § 1 punkte 2 ja 3).
- Inimene saab edaspidi töötuskindlustushüvitise määramise otsusega teada, milline on temale määratud kindlustushüvitise baasperiood ning millistel tingimustel toimub töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikenemine. Kuivõrd perioodi pikendamine toimub hüvitise saamise lõpus, et tagada vastavus tööturu ja majanduse olukorraga, ei ole otsusesse võimalik pikendatud perioodi või perioodi pikenemist kohe märkida, vaid see toimub kindlustatu hüvitise saamise perioodi lõpus.
- Kehtiva olukorra ja eelnõuga loodava süsteemi võrdlus:
|
|
UUS SÜSTEEM |
||
Kindlustusstaaž |
Kehtiv olukord |
Esmakordsel määramisel |
Pikenemine, kui tööpuudus on n-ö tavapärasel tasemel |
Pikenemine, kui tööpuudus on kõrgel tasemel |
alla 5 aasta |
180 kalendripäeva |
180 kalendripäeva |
180 kalendripäeva |
240 kalendripäeva |
5–10 aastat |
270 kalendripäeva |
210 kalendripäeva |
270 kalendripäeva |
330 kalendripäeva |
10+ aastat |
360 kalendripäeva |
300 kalendripäeva |
360 kalendripäeva |
420 kalendripäeva |
Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Töötuskindlustushüvitisega seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2023. aasta 30. juunil.
Anna teada, mida arvad töötuskindlustushüvitisega seotud plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 20. maiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.