Mida arvad turvavaldkonna muudatustest?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Eelnõu eesmärk on tõsta turvategevuse kvaliteeti ja usaldusväärsust ning tagada isikute põhiõiguste kaitse. 

Keda muudatused puudutavad? 
Eelnõu puudutab turvaettevõtjaid ning ettevõtjaid, kes korraldavad sisevalvet või turvatöötajate väljaõpet. 

Tähtsamad muudatused võrreldes praegu kehtiva turvaseadusega 

• Turvakonsultatsiooni puhul kaob tegevusloa taotlemise kohustus. Konsultatsioon hakkab kandma turvaauditi nimetust (vt eelnõu § 6). 

• Sisevalve korraldaja peab Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) avalduse esitamise asemel hakkama esitama lihtsalt teate sisevalve alustamisest. See tähendab, et edaspidi ei sõltu sisevalve tegevuse lubatavus PPA-s registreerumisest (vt eelnõu § 10). 

• Turvatöötaja õigused laienevad ka valveobjekti ümbrusele mõistlikus ulatuses. See tähendab, et turvatöötaja saab kohaldada turvameetmeid ka olukorras, kus varas on kauplusest välja jooksnud ja turvatöötajal ei õnnestunud teda kaupluse territooriumil tabada (vt eelnõu § 18 lg 2). 

• Iga mehitatud valvetegevuse korral tekib kohustus turvaplaani olemasolule. Praegu kehtib plaani nõue ainult üritusel korra tagamise puhul (vt eelnõu § 5 lg 8). 

• Hakkavad kehtima täpsemad nõuded turvatöötajale ja tema väljaõppele. Näiteks kehtiva seaduse kohaselt võib turvatöötaja turvaülesandeid täita pärast esmast väljaõpet ning põhiõppe läbida alles katseaja jooksul. Eelnõu kohaselt ei saa aga põhiõppeta ja kutseta isik turvaülesandeid täita (vt eelnõu § 15). 

• PPA-le tuleb edaspidi teatada igast relva kasutamise juhtumist. Praegu tuleb seda teha ainult juhul, kui relvaga on tekitatud tervise kahjustus või surm (vt eelnõu § 10 lg 1). 

Millised muudatused on tehtud turvategevuse seaduse eelnõusse? 
Tähtsamad eelnõusse tehtud muudatused on järgnevad: 

• Kui varasema eelnõu versiooni kohaselt ei tohtinud valvetöötaja avalikus ruumis turvamisega tegeleda, siis uue versiooni kohaselt tohib ta seda teha koos turvatöötajaga (vt eelnõu § 5 lg 5). See tähendab, et avalikes kohtades peab alati lisaks valvetöötajale olema kohal ka turvatöötaja väljaõppe läbinud inimene. 

• Valvetöötaja on vastavalt eelnõule turvateenistuja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötaja nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi kutse.  

• Valvetöötaja peab läbima turvateenistuja väljaõppe osana valvetöötaja õppe ning tal on õigus osaleda turvategevuses ka avalikus kohas, kuid seda turvatöötaja juuresolekul ja juhendamisel. Valvetöötaja ei tohi osaleda liikuva objekti (nt inimeste ja sõidukite) turvamisel. Valvetöötajal on ka õigus vajadusel tuvastada isikusamasus ning tõkestada soovimatute isikute sisenemine objektile. Valvetöötajal ei ole õigust kasutada turvategevuse läbiviimisel füüsilist jõudu ning relvi, samas võib ta enda vastu suunatud ohu tõrjumisel kasutada gaasipihustit. 

• Ettevõtja kohustub turvamise tegevusluba taotledes esitama kinnituse, et ettevõtet ei ole karistatud. Eesti ettevõtjad karistusregistri väljavõtet esitama ei pea, küll aga peavad seda tegema teistes riikides registreeritud ettevõtted. Väljavõte ei tohi esitamise hetkel olla vanem kui kolm kuud ja sellel sisalduvad asjaolud ei tohi olla muutunud (vt eelnõu § 12 lg 1). Varasema versiooni kohaselt ei olnud selliste kinnituste esitamine vajalik. 

• Turvaettevõtja vormiriietust ja töötõendi kirjeldust võib PPA volitada kontrollima kolmanda isiku (vt eelnõu § 16). Varasemas sõnastuses võis PPA selleks volitada vaid mittetulundusühingu. 

• Turvatöötaja saab õiguse kasutada isikutuvastamisel vajaduse korral jõudu (vt eelnõu § 21 lg 3). Varasemas versioonis see õigus puudus. Isikusamasuse tuvastamisel on lubatud kasutada jõudu ainult juhul, kui isikusamasuse tuvastamine on seotud isiku kinnipidamisega. Lisaks tuleb arvestada, et see peab olema proportsionaalne ja ei tohi ületada hädakaitse piire. 

• Isiku kompimisel peab turvatöötaja üldjuhul olema kombitavaga samast soost, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks (vt eelnõu § 22 lg 2). Vahetu oht võib seisneda näiteks olukorras, kus isiku taskus või mujal kahtlustatakse olevat mõni ohtlik ese või seadeldis ja vaja on kohe reageerida. Varasem eelnõu versioon ei täpsustanud, mis soost peab olema isikut kompiv turvatöötaja. 

• Turvatöötajal on isikut kontrollides õigus kasutada jõudu, kui see on vajalik kontrollimaks, kas ta valdab midagi, mis ei kuulu talle või millega ta on endale ja teistele ohtlik (vt eelnõu § 22 lg 3). Oluline on, et jõu kasutamine oleks proportsionaalne ja põhjendatud. 

• Eelnõus on täpsustatud, et turvatöötaja ei tohi jõudu kasutades ületada hädakaitse piire (vt eelnõu § 27 lg 1). See tähendab, et jõudu võib kasutada vaid juhul, kui see eeldatavasti viib soovitud eesmärgini ehk vahetu ohu kadumiseni ning jõu kasutamine peab olema proportsionaalne selle eesmärgi saavutamiseks. 

• Turvatöötaja hukkumise korral tööülesannete täitmisel peab turvaettevõte maksma tema lähedastele hüvitisena kokku turvatöötaja kümne aasta töötasu (vt eelnõu § 29 lg 1). Varasema versiooni kohaselt oleks sellises olukorras turvaettevõte pidanud maksma igale töötaja lähedasele isikule tema viie aasta töötasu ulatuses hüvitist. Tegevusluba peab hakkama taotlema vaid valvetegevuse ja turvatöötaja väljaõppe tegevusaladel alustamiseks.

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. juulil 2024. 

Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 11. oktoobriks e-postiaadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan riigikogu õiguskomisjonile.  

Eelnõu menetlemise esimeses faasis koja poolt koostatud ülevaatega on võimalik tutvuda siin.