Mida arvad uuest trahviliigist?
Mis on eesmärk?
Haldustrahvi kasutusele võtmise eesmärk on Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevate trahvide nõuetekohane ülevõtmine Eesti haldusõigusesse.
Mis on haldustrahv?
EL on eri valdkondades võtnud vastu arvukalt õigusakte, milles kohustatakse liikmesriike võimaldama teatud nõuete rikkumise eest kohaldada nii trahve kui ka erinevaid haldusmeetmeid. Praegu käsitletakse neid rikkumisi väärteomenetluses. Probleemiks on aga asjaolu, et osad trahvid on meie väärteokaristustest palju suuremad ning ka menetlus ise ei ole piisavalt kiire. Nende probleemide lahendamiseks luuaksegi uus rahalise karistuse liik: haldustrahv.
Kuidas see erineb teistest haldussanktsioonidest?
Teistest haldussanktsioonidest eristab haldustrahvi see, et see on karistusliku iseloomuga, seda tehakse ainult teatud kindlate haldusõigusrikkumiste eest ning haldustrahvi määr võib olla väga suur, isegi kõrgem kui süüteo eest ettenähtud karistus. Haldustrahvi määramiseks plaanitakse kehtestada ka eraldi reeglid.
Millal ja kuidas saab haldustrahvi määrata?
- Haldustrahvi saab määrata ainult teatud kindlate haldusõigusrikkumiste (eelkõige finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumiste) eest.
- Haldustrahvi määramisel hakatakse järgima üldiseid haldusmenetluse nõudeid, kuid kehtestatakse teatud erisused.
- Plaani kohaselt võib haldustrahvi hakata kohaldama iseseisvas haldusmenetluses või riikliku järelevalve menetluses.
- Lisaks haldustrahvile võib järelevalveasutus kohaldada menetluses (kas enne, pärast või samal ajal haldustrahviga) ka muid haldusmeetmeid, nt teha ettekirjutusi.
- Võrreldes tavalise haldusmenetlusega, kehtestatakse isikutele teatud täiendavad õigused, nt õigus keelduda enda süüstamisest, see tähendab, et piiratakse praegust haldusmenetluse kaasaaitamiskohustust.
- Kontseptsiooni kohaselt soovitakse paika panna ka muud menetluse reeglid, nt trahvi määramise üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Võrdluseks: väärteo puhul aegumistähtaeg üldjuhul 2 aastat, kuritegude puhul 5 või 10, osade haldussanktsioonide puhul 5 aastat. Lisaks plaanitakse sätestada näiteks nõue, et trahvi saab määrata ainult juhul, kui tegu pandi toime süüliselt (hooletus, raske hooletus ja tahtlus). Kusjuures juriidilise isiku puhul lähtutakse organisatsioonilise süü põhimõttest. See tähendab, et juriidilise isiku õigusrikkumise ja süü tuvastamiseks ei ole vaja tuvastada konkreetse füüsilise isiku õigusrikkumist ja süüd.
Millal muudatused jõustuvad?
kontseptsioonikohase eelnõu eeldatav kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmise aeg on suvi 2020 ning eeldatav jõustumisaeg on 2021. aasta esimeses kvartalis.
Anna teada, mida arvad haldustrahviõiguse kontseptsioonist, mh ootan vastuseid küsimustele: kas haldustrahvi määramise plaanitavad reeglid on sobilikud ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Tagasisidet ootan hiljemalt 22. maiks e-posti aadressile kristina@koda.ee. Tagasiside põhjal koostan ja saadan Kaubanduskoja seisukohad Justiitsministeeriumile.