Mida arvad uute raskeveokite CO2-heite normide rangemaks muutmise ettepanekust?

Mis on muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on vähendada kuluefektiivselt raskeveokite CO2-heidet, tuua turule energiasäästlikumaid veokeid ning tugevdada Euroopa Liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiavallas.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjad, kes tegelevad raskeveokite, busside, haagiste ja väiksemate veoautode tootmisega
• Transpordiettevõtteid

Mis on olulisemad muudatused?

• Hetkel kehtiva määruse (EL) 2019/1242 kohaselt on uutele üle 16 tonnistele raskeveokitele kehtestatud CO2-heite normid. Tootjad peavad vähendama sõidukipargi keskmist CO2-heidet alates 2025. aastast 15% ja alates 2030. aastast 30% võrreldes 2019. aasta heite tasemega.
• Plaanitava muudatuse kohaselt jäävad kehtima kehtivas määruses seatud CO2-heite normid kuni 2030. aastani:15% sõidukipargi heite vähendamist alates 2025. aastast.
• Ettepanek näeb ette, et alates 2030. aastast tootjatele kohalduvaid CO2-heite norme uuendatakse võrreldes 2019. a tasemega järgmiselt (artikkel 3a lg 1):
  • 45% sõidukipargi heite vähendamist alates 2030. aastast,
  • 65% vähendamist alates 2035. aastast,
  • 90% vähendamist alates alates 2040. aastast.
• Võrreldes kehtiva määrusega soovib Euroopa Komisjon muudatustega laiendada määruse ulatust, mille tulemusel määrus laieneks ka (artikkel 2):
  • bussidele (M2 ja M3 kategooriad),
  • väiksematele veoautodele (N2 ja N3 kategooriad),
  • haagistele (O3 ja O4 kategooriad).
• Bussidele, väiksematele veoautodele ja haagistele hakkavad raskeveokitega samad piirnormid kehtima alates 2030. aastast (artikkel 3a).
• Määrus ei kohaldu (artikkel 3a):
  • eriotstarbelistele sõidukitele, maastikusõidukitele ja eriotstarbelistele maastikusõidukitele;
  • väiketootjatele, kes toodavad vähem kui 100 raskeveokit aastas.
• Plaanitava muudatuse kohaselt on seatud nõuded ka uutele linnaliinibussidele, millest 100% peavad alates 2030. aastast olema heiteta. Liikmesriigid saavad ettepaneku kohaselt taotleda erandit juhul, kui ilmastiku, maastiku või linnaruumi eripärade tõttu ei ole võimalik võtta kasutusele nullheitega sõidukit (artikkel 3b lg 1,2).
• Ettepaneku kohaselt lisandub ka „heiteta sõiduki“ definitsioon. Heiteta sõiduk on sisepõlemismootorita raskeveok või haagis või sellise sisepõlemismootoriga raskeveok või haagis, mille CO2-eriheide on kuni 5g/ (t∙km) või 5 g/(p∙km) (artikkel 3 p g). Kehtiv määrus sisaldab mõistet „heiteta raskeveok“, mis on sisepõlemismootorita raskeveok või sellise sisepõlemismootoriga raskeveok, mis paiskab õhku vähem kui 1 g CO2/kWh (kehtiva määruse artikkel 3 p 11).
• Alates 2030. aastast kaob ettepaneku kohaselt heiteta ja vähese heitega sõiduki koefitsient (lisastiimul tootjale), mille järgi heiteta raskeveok arvestatakse aruandluses kahe sõidukina ning vähese heitega raskeveok kuni kahe sõidukina.
• Igale tootjale arvutab Euroopa Komisjon konkreetse eriheite sihttaseme. Tootjad peavad arvestama nendele seatud uute sihttasemetega tootmisprotsessis ning raporteerima liikmesriikidele uute sõidukite CO2-heite andmed. Liikmesriigid on kohustatud raporteerima CO2-heite andmeid Komisjonile (artikkel 6).

Millal jõustuvad muudatused?
Määruse muudatused jõustuvad kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Muudatuste täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 10. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan Keskkonnaministeeriumile.