Mida arvad varjendite ehitamise nõuetest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on arendada elanikkonnakaitset.

Keda mõjutab?

• Juriidilisi isikuid, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega 

• Hoonete omanikke 

• Elutähtsa teenuse osutajaid (elutähtsad teenused on lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja üldarstiabi teenuse toimimine ning ravimite ja toiduga varustamine, lisaks ka elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavus tagamine, mobiil-, tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus)

• Sideettevõtjaid

• Meediateenuse osutajaid

• Elektroonilise side ettevõtjaid

• Multipleksimisteenuse osutajaid

• Avalikus ruumis paiknevate elektrooniliste teadetetahvlite valdajaid,

• Riikliku mobiilirakenduse valdajat ja nende lepingupartnerit

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Varjendi ja varjumiskohtade korraldus

• Plaanitavate muudatuste kohaselt jagunevad varjumiskohad ja varjendid kaheks: 1) avalikud ehk igale avalikus ruumis viibijale ettenähtud varjendid ja varjumiskohad ning 2) mitteavalikud ehk eelkõige konkreetse ehitise kasutajatele ettenähtud varjendid ja varjumiskohad (eelnõu § 1 p 3). 

• Varjend on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest (eelnõu § 1 p 3)

• Varjumiskoht on olemasolev ehitis või selle osa (nt keldriruum), mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest (eelnõu § 1 p 3).

• Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit (eelnõu § 1 p 3)

• Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse (eelnõu § 1 p 3):

  • elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit;

  • tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.

• Juhul kui hoone vastab mõlemale eelnevalt kirjeldatud nõudele, tuleb luua avalik varjend.

• Eelnõu rakendusaktid näevad ette varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi. Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit: kaubandushoone; lennujaama hoone; raudteejaama hoone; bussijaama hoone; teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone; klubi või rahvamaja; tantsusaal, diskoteek või ööklubi; 12621 - muuseum või kunstigalerii; 12623 - raamatukogu; 12651 - spordihall või võimla; 12619 - muu meelelahutushoone (edaspidi hoone tüüp 3)(rakendusakti kavand nr 3 § 18).

• Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit ja mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 10 inimest: maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone; energeetikatööstuse hoone; keemiatööstuse hoone; toiduainetetööstuse hoone; ehitusmaterjalide või -toodete tööstuse hoone; kergetööstuse hoone; puidutööstuse hoone; masina- või seadmetööstuse hoone; muu tööstushoone  (edaspidi hoone tüüp 2) (rakendusakti kavand nr 3 § 19 lg 2).

• Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse  näiteks järgmine hoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit: ridaelamu; muu kolme või enama korteriga elamu; päevakeskus; tugikodu; varjupaik; lastekodu; noortekodu; üldhooldekodu; erihooldekodu; restoran; büroohoone; hotell, motell või külalistemaja; ühiselamu; klubi või rahvamaja; raamatukogu; lasteaed; kool; haigla; spa; spordihall (edaspidi hoone tüüp 1) (rakendusakti kavand nr 3 § 19 lg 1).

• Eelnevaid varjendi rajamise nõudeid ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari (eelnõu § 1 p 8).

• Eelnõu kohaselt varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, omanik peab:

  • koostama varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks;

  • varjumiskoha kohandamise võimaluse korral kohandama hoone või selle osa varjumiskohaks hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

Nõuded varjenditele:

• Plaanitavate muudatuste kohaselt jaotatakse varjendi kaitseklassist ja suurusest tulenevalt kahte klassi (rakendusakti kavand nr 3 § 2):

  • S1-klassi varjendid, mille suurus on 20 ruutmeetrit kuni 135 ruutmeetrit ja mille konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 100 kilopaskalit;

  • S2-klassi varjendid, mille suurus on 135 ruutmeetrit kuni 900 ruutmeetrit ja mille konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 200 kilopaskalit.

• Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe ühise varjendi. Seejuures tuleb tagada, et varjend on piisavalt suur, et mahutada kõikide selle varjendiga seotud või sellesse varjendisse määratud ehitiste kasutajaid ja varjend peab olema valmis kõige varem kasutusele võetava hoonega (rakendusakti kavand nr 3 § 3 lg 1) ning hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250 meetri kaugusel (rakendusakti kavand nr 3 § 3 lg 2).

• Varjendi peab saama varjumiseks ette valmistada 72-tunni jooksul alates vastavast korraldusest. Varjendil võib olla tavaolukorraks muu kasutusotstarve, kuid tavaolukorra kasutusotstarve peab võimaldama varjendi kasutamiseks ettevalmistamist 72-tunni jooksul (rakendusakti kavand nr 3 § 3 lg 3 ja 4).

• Varjendis tuleb hoida temperatuuri +10 C kuni +25 C (rakendusakti kavand nr 3 lg 5).

• Varjendi suuruse määramisel võetakse arvesse hoone netopinnast kasulik pind, st hoone netopindala, mida püsivalt kasutavad inimesed, sh eluruumid, tööruumid, olmeruumid ja muud sellised ruumid. Varjendi suuruse määramisel ei arvestata hoone tehnoruumide, parkimiskorruste, abiruumide ja muude hoone osadega, kus inimesed püsivalt ei viibi (rakendusakti kavand nr 3 § 4 lg 1).

• Varjendi tegelik varjendiruum on varjendis inimeste kaitseks eraldatud ruum, iga varjuva isiku kohta peab olema ruumi arvestuslikult vähemalt 0,75 ruutmeetrit. (rakendusakti kavand nr 3 § 4 lg 2).

• Hoone tüüp 1 nimetatud hoone puhul on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast (rakendusakti kavand nr 3 § 4 lg 3).

• Hoone tüüp 2 nimetatud hoone puhul on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 1% kasulikust pinnast. Juhul kui tööstushoone kasutajate arvu arvestades tuleks kasuliku pinna järgi määratav varjendi tegelik suurus liiga suur, võib varjendi varjendiruumi suurust arvestada kasutajate arvu järgi, tagades tegeliku varjendiruumi vähemalt 0,75 ruutmeetrit hoone kasutaja kohta (rakendusakti kavand nr 3 § 4 lg 4).

• Hoone tüüp 3 nimetatud hoone puhul on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast (rakendusakti kavand nr 3 § 4 lg 5).

• Üldjuhul peab varjend paiknema hoone kõige madalamal korrusel, eelistatult maa-alusel korrusel (rakendusakti kavand 3 § 5 lg-d 1-3):

  • S1-klassi varjendeid võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena kas täielikult või osaliselt maa-alusena või hoone esimese korrusele.

  • S2-klassi varjend rajatakse üldjuhul maa-alusena.

• Vältida tuleb varjendi paigutamist madalamale kui üks meeter põhjavee tasemest ja maa-alusele korrusel üleujutusohuga kohas (rakendusakti kavand 3 § 5 lg 4).

• Varjendi piirdesein ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumiga, mille eripõlemiskoormus on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta või kus paiknevad kõrgsurveseadmed, plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke (basseinid, suured veehoidlad) (rakendusakti kavand 3 § 5 lg 5).

• S2-klassi varjendi asemel võib rajada kaks või mitu S1-klassi varjendit. Kõrvuti võib paigutada kuni kaks S1-klassi varjendit, mille tegelik varjendiruum on maksimaalselt 270 ruutmeetrit. Varjendirühmade vaheline kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit (rakendusakti kavand 3 § 5 lg 6).

• Tegeliku varjendiruumi juurde kuuluvad järgmised abiruumid ja hoiukohad (rakendusakti kavand 3 § 6 lg 3):

  • olmeruum – vähemalt kahe ruutmeetri suurune ala, kus on olemas elektrivarustus koos pistikupesadega;

  • koht värske (joogi)vee hoiustamiseks, tagades tegeliku varjendiruumi iga ruutmeetri kohta 40 liitrit vett, kui varjendis on veevarustus, on nõutav vee hoiustamise kogus 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta;

  • koht jäätmete hoiustamiseks, 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta;

  • käimla, iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi kohta üks käimla, ühele tualetiboksile arvestatakse vähemalt 0,7 ruutmeetrit.

• Tegelikule varjendiruumile lisaks tuleb arvestada järgmiste abiruumidega (rakendusakti kavand 3 § 6 lg 4):

  • sulgetelk või sulgeruum, mille suurus on vähemalt 2,5 ruutmeetrit;

  • ventilatsiooniseadme kohta vähemalt 1,5 ruutmeetrit seadme kohta;

  • esmaabiruum, kui tegelik varjendiruum on suurem kui 135 ruutmeetrit

• Kui S1-klassi varjendi tegelik varjumisruum on suurem kui 90 ruutmeetrit, tuleb see raudbetoonist vaheseina abil jagada kaheks sektsiooniks (rakendusakti kavand 3 § 6 lg 7).

• Vibratsioonikindluse tagamiseks ei tohi vaheseinad olla müüritud ja varjendi siseseinu ja lage ei tohi krohvida. Katmata betoonist varjendi sisepinnad tuleb töödelda tolmu siduva ainega (rakendusakti kavand 3 § 6 lg 8).

• Varjendi kõrgus peab olema vähemalt 2,3 meetrit. Talade ja kanalite juures peab vaba kõrgus olema vähemalt kaks meetrit. Ruumi osasid, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ei loeta tegeliku varjendiruumi pinna hulka (rakendusakti kavand 3 § 6 lg 9).

• Lemmikoomadele rajatakse võimalusel eraldi ala (rakendusakti kavand 3 § 6 lg 10).

• Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis kasutatakse varjendi igapäevasest kasutusotstarbest lähtuvalt selle uksena vastavat tuletõkkeust ja tavaolu ventilatsioonis tuletõkkeklappi (rakendusakti kavand 3 § 7 lg 1).

• Varjendi suitsueemaldus tuleb tagada avariiväljapääsuava või avariiväljapääsu koridori kaudu (rakendusakti kavand 3 § 7 lg 2).

• Varjendist peab saama väljuda vähemalt kahes suunas (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 2).

• Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olema korraldatud nii, et liikumispuudega inimest saab vajadusel kõrvalise abiga varjendisse transportida ja liikumispuudega inimene saab varjendis kasutada talle vajaminevat abivahendit (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 3).

• Varjendi sissepääsutee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 4).

• Varjendil võib olla mitu kaitseust, neist ühe sissepääsu ava laius peab olema vähemalt 0,9 meetrit. Kui sissepääsutee laius on vähemalt 1,6 meetrit, siis peab varjendi ühe kaitseukse laius olema vähemalt 1,2 meetrit (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 5).

• Kaitseuksega külgnevad või selle vastas olevad seinad ei või olla müüritud (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 6).

• Varjendi kaitseukse avanemisruumi kaitsvad konstruktsioonid peavad lisaks tavalisele koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta varisemiskoormust (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 7).

• Varjendi väljapääsuteed kavandades tuleb kasutada järgmisi lahendusi (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 12):

  • maapealsel varjendil avariiväljapääsuava maapealses välisseinas; 

  • maa-alusel varjendil väljapoole varinguala viiv avariiväljapääsukoridor (võimalusel eelistatud lahendus);

  • maa-alusel varjendil tugevdatud liikumistee hoone sees ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast;

  • kui eeltoodud lahendused ei ole teostatavad, siis on maa-alusel varjendil lubatud rajada avariiväljapääsukoridor varingualale ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast.

• Avariiväljapääsuava standardmõõtmed on 600 x 800 millimeetrit ja 700 x 1200 millimeetrit. Avariiväljapääsuava servad jäetakse varjendi sise- ja väliskülgedel lae- ja seinapindadest vähemalt 150 millimeetri kaugusele. Avariiväljapääsu välis- ja siseküljele kasutatakse varjendis hoiustatavat redelit, kui ava alaserv on maapinnast või põrandast kõrgemal kui 2 meetrit (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 15).

• Avariiväljapääsuava alumine serv võib olla maapinnast allpool maksimaalselt 2 meetrit. Kui alumine serv on sügavamal kui 2 meetrit, tuleb varjendist teha ülespoole suunatud avariiväljapääsukoridor (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 16).

• Avariiväljapääsukoridori mõõtmed on vähemalt 800 ×1200 millimeetrit ja see suunatakse väljapoole varinguala maa peale või maa alla. Avariiväljapääsukoridori konstruktsioonid peavad vastama varingukoormusele 25 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Avariiväljapääsu-koridori vertikaalsetesse osadesse paigaldatakse statsionaarsed redelid (rakendusakti kavand 3 § 8 lg 18).

• Varjendi konstruktsioon võib moodustada osa hoone kandvast konstruktsioonist (rakendusakti kavand 3 § 9 lg 1).

• Varjendi piirdekonstruktsiooni ei tohi teha paisuvuuke. Hoone muu konstruktsiooni jaoks vajalikud paisuvuugid peavad asuma väljaspool varjendit (rakendusakti kavand 3 § 9 lg 2).

• Varjendi kandev sisekonstruktsioon tehakse raudbetoonist (rakendusakti kavand 3 § 9 lg 5).

• S1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon peab olema projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele ka järgimisi lööklaine koormusi (rakendusakti kavand 3 § 9 lg 6):

  • lagi ja piirdeseinad 100 kN/m2;

  • põrand, põrandapind välisolude vastas 100 kN/m2;

  • pinnasele toetuv põrand – nõue puudub;

  • avariiväljapääsukoridor 25 kN/m2.

• Varjendi põrand, kandvad raudbetoonist vaheseinad ja postid ning kahekorruselise varjendi raudbetoonist vahelagi peab olema vähemalt 150 millimeetrit paksud (rakendusakti kavand 3 § 9 lg 9).

• Varjendi uksed, luugid, ventiilid ja muud seadmed peavad olemas kas killukindlad või peavad olema ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsioonidega, mis pakuvad kaitset lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või suurema nurga all (rakendusakti kavand 3 § 10 lg 1).

• Varjendile tehakse tavakasutuseks mõeldud ventilatsioon vastavalt ehitise ja ruumi tavakasutuse otstarbele ja varjumise korral kasutatav ventilatsioon (rakendusakti kavand 3 § 11 lg 1).

• Varjumise korral vajaliku ventilatsioonisüsteemi osad on (rakendusakti kavand 3 § 11 lg 2):

  • ventilatsiooniseade iga 45 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta;

  • torustik iga ventilatsiooniseadme jaoks;

  • värske õhu kanal;

  • jaotuskanal koos õhuventiilidega, mis jagab õhku varjendiruumi;

  • väljatõmbeventiil, mille kaudu liigub õhk varjendiruumist sulgeruumi;

  • ülerõhuventiilid, kaks tükki ventilatsiooniseadme kohta, mille kaudu õhk varjendist väljub ja mis reguleerivad varjendi ülerõhku;

  • ülerõhumõõtur, mis näitab rõhkude erinevust varjendiruumi ja välisõhu vahel;

  • tavaoludes kasutatava ventilatsiooni sulgeseade, mis suletakse varjumise ajal.

• Varjendis peab olema sulgeruum või sulgetelk, mis takistab ohtlike ainete sattumist varjendisse varjendi ukse avamisel (rakendusakti kavand 3 § 12 lg 1).

• Iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta peab olema vähemalt üks tualett. Tualeti asukoht märgitakse varjendi joonisele (rakendusakti kavand 3 § 13 lg 1).

• Varjendis peab olema veekraan. S1-klassi varjendil võib veekraan asuda väljaspool varjendit kuni 15 meetri kaugusel varjendi uksest (rakendusakti kavand 3 § 13 lg 2).

• Lisaks peab varjendi olmetingimustes olema tagatud side kasutamist võimaldav tehniline süsteem, elektrivarustus ja küte ning varjendis tuleb korraldada jäätmete kogumine (rakendusakti kavand 3 § 13 lg 3-5).

• Varjendi seadmete ja varustuse, sh kaitseuste ja -luukide, ventilatsiooniseadmete, sulgetelkide ja muude seadmete nõuetele vastavus peab olema kontrollitud sõltumatu hindamisasutuse poolt (rakendusakti kavand 3 § 14).

• Varjendis tuleb iga-aastaselt kontrollida (rakendusakti kavand 3 § 15):

  • ventilatsiooniseadme käivitumist ja tagada selle töö vähemalt viieks minutiks aastas, kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ja ülerõhunäidiku toimimist;

  • kanalisatsiooni sulgeventiili täielikku sulgumist ja avamist;

  • varjendi kaitseukse sulgumist ja uste tihendite korrasolekut;

  • varjendi vajaliku varustuse olemasolu.

Varjumiskoha kohandamise põhimõtted

• Varjumiskoha konstruktsioon peab pakkuma kaitset lenduvate kildude eest. Varjumiskohal võib olla aken, mille peab saama varjumise ettevalmistamisel katta liivakottide või muu sarnase kaitsevahendiga (rakendusakti kavand 3 § 16 lg 1).

• Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus arvestades varjumiskohas viibivate isikute hulka. Õhuvahetus võib käia läbi aknaava (rakendusakti kavand 3 § 16 lg 2).

• Varjumiskohal peaks olema varuväljapääs. Varuväljapääsuna võib kasutada piisava suurusega aknaava või kergblokkidega kinni laotud ava, mida saab varjumisruumi poolelt lammutada (rakendusakti kavand 3 § 16 lg 3).

• Varjumiskohas peab saama hoiustada joogivett ja kasutada varjumise ajal kuivkäimlat (rakendusakti kavand 3 § 16 lg 4).

• Varjumiskohta ei paigutata soojasõlme või muusse tehnosüsteemi ruumi, mis võib plahvatusega kaasneva lööklaine või vibratsiooni tõttu puruneda ja muutuda varjumiskohas viibivatele inimestele eluohtlikuks (rakendusakti kavand 3 § 16 lg 5).

• Avalik varjumiskoht peab olema kõigile ligipääsetav (rakendusakti kavand 3 § 16 lg 7).

Varjumisplaani koostamise nõuded

• Varjumisplaan koostatakse hoonete kohta, kuhu rajatakse varjend. Samuti tuleb varjumisplaan koostada nende hoonete kohta, mis on püstitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, kuid kriteeriumide järgi tuleks uute hoonete puhul neisse rajada varjend ligipääsetav (rakendusakti kavand 4 § 2).

• Varjumisplaani osadeks on(rakendusakti kavand 4 § 4 lg 4):

  • joonis varjendi või varjumiskoha asukohaga hoones või selle vahetus läheduses, sh vajadusel teekond varjendisse;

  • varjendi või varjumiskoha suurus ja selle mahutavus ning selle tavapärane kasutusotstarve;

  • vajalikud tegevused (meetmed) varjendi või varjumiskoha ettevalmistamisel varjumiseks 72 tunni jooksul, tuues välja vajalikud tegevused koos vastutajatega;

  • varjendi või varjumiskoha ligipääsetavuse kirjeldus;

  • vajadusel hoonesisese teavituse korraldus varjumise vajaduse korral;

  • varjendi kontrolli ja hoolduse korraldus ja tehtud kontrollide ja hoolduste ülevaade.

• Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või korteriühistu juhatuse poolt ja varjumisplaani uuendatakse kui see on asjakohane, näiteks hoone ümberehitamise järgselt või varjumise läbi viimise muutmisel (rakendusakti kavand 4 § 5).

Millal jõustuvad muudatused?
Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad

Anna teada, kas plaanitavad varjendile esitatavad nõuded ning nendega kaasnevad kulud on mõistlikud ja teostatavad? Tagasisidet ootan hiljemalt 30. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan siseministeeriumile.