Milline peaks olema Euroopa Liidu strateegia kliimamuutustega kohanemise osas?

Mis on strateegia eesmärgid?

• Strateegial on neli peamist eesmärki:
  1. parandada teadmisi kliimamõjust ja lahendustest;
  2. hoogustada planeerimist ja kliimariskide hindamist;
  3. kiirendada kohanemismeetmete kasutusele võtmist;
  4. suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet kogu maailmas. 
• Strateegiaga on plaan täiendada 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja viia ELi kohanemise strateegia kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega ning Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga. Strateegia eesmärk on viia arukama, süsteemsema ja kiirema kohanemise ning rahvusvahelise tegevuse edendamisega 2050. aastaks ellu visioon kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest liidust. 

Keda mõjutab?

• Võib mõjutada kaudselt kõiki ettevõtteid.

Mis on mõned olulisemad punktid strateegia eelnõus?

• Kohanemise strateegia keskendub kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamisele näiteks järgmistes valdkondades:

1. pangandus;
2. kahjukindlustus tööhõive ja ettevõtlus;
3. looduskeskkond;
4. biomajandus (metsa- ja põllumajandus, turba kaevandamine, veemajandus, rekreatsioon jt);
5. taristu;
6. energeetika ja hooned;
7. IKT sektor.

• Strateegias välja toodud üheks eesmärgiks on kliimamuutuste mõju vastase kindlustuskaitse lõhe ületamine. Kliimamuutuste mõju kujutab endast riski varadele ja ettevõtetele. Teataval määral saavad ettevõtted riske maandada, kui tulenev kahju on kaetud, sealhulgas riskide jagamise vahenditega nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Praegu on kindlustatud keskmiselt ainult 35 % kliimaga seotud majanduslikust kahjust, mõnel pool Euroopas koguni vaid 5 %. Seda olukorda soovitakse parandada selliselt, et rohkem varasid ja ettevõtteid oleksid kindlustatud.
• Komisjonil on plaan lihtsustada koostööd ja arutelu parimate tavade üle kindlustussektori sidusrühmade vahel ning tugevdada dialoogi kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, avaliku sektori asutuste ja muude sidusrühmade (nagu kinnisvaraarendajad ja taristuettevõtjad hoonestatud keskkonna puhul) vahel.
• Strateegia eelnõus on rõhutatud era- ja avaliku sektori tiheda koostöö olulisust, eelkõige kohanemismeetmete rahastamisel. Strateegia eesmärk on aidata suuna näitamise ja töövahendite väljapakkumisega erasektorile ning teha kindlaks riske ja juhtida investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja vastupanuvõime suurendamisse. Strateegia sihiks on olla abiks suurettevõtetele, väikestele ning keskmistele ettevõtetele, tööturu osapooltele ja üldsusele. Strateegia aitab samuti parandada väärarusaama, et kohanemine on üksnes kulu – see on investeering.
• Strateegias on välja toodud, et kõigis uutes investeerimis- ja poliitikaalastes otsustes peab kliimat arvesse võtma ning tehtud otsused peaksid olema nö tulevikukindlad. Näiteks peaksid neid põhimõtteid arvesse võtma nii tarneahelaid juhtivad suuremad ettevõtted kui ka väikesed ja keskmised ettevõtted või uusi laene andvad pangad.
• Strateegia eelnõus on märgitud ühe põhimõttena, et oluline on kliimaga mittearvestavate otsuste vältimiseks nii era- kui ka avaliku sektori andmeid salvestada, koguda ja jagada terviklikul ja ühtlustatud viisil.
• Strateegia eelnõus on esile toodud plaan, mille järgi peab suurendama investeeringuid looduspõhistesse lahendustesse. Oluline on ka välja töötada lahendusi, mis aitaksid põllumajandustootjatel ja maahaldjatel kliimariskidega toime tulla.
• Vajalik on rohkem teha selleks, et muuta Euroopa hooned kliimamuutuste mõjule vastupidavaks (selle olulisust on rõhutatud ka renoveerimislaine algatuses). 
• Strateegia eelnõus on mainitud, et vajalik on järsult vähendada veekasutust, et tagada magevee kättesaadavus kestlikul viisil. Selleks, et veekasutust tõhustada ja vee taaskasutamist suurendada, kavatseb komisjon karmistada ökodisaini ja energiamärgistusega toodete, energiatootmise, elamute ja hoonete ning põllumajandustootmise suhtes kohaldatavaid nõudeid ning uurib veesäästu võimalusi tööstuskäitistes.
• Kavas on töötada välja uuenduslikud rahastamismehhanismid, et võimendada kohanemismeetmete erasektoripoolset rahastamist partnerriikides. Peale selle, et toetust kliimamuutustega kohanemiseks tuleb suurendada, peab kliimamuutustega seotud rahastamise suunama senisest enam kõige tõhusamatesse meetmetesse ning riikidele ja kogukondadele, kes on kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavad ning vähem suutlikud tegutsema.

Millal jõustuvad muudatused?
Juuni lõpus on plaanis kiita heaks EL Nõukogu järeldused kohanemise strateegia kohta.

Anna teada, mida arvad Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia eelnõu osas. Tagasisidet ootan hiljemalt 25. märtsiks e-posti aadressile mari-lii@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.