Milliseid muudatusi on mõistlik teha teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses?

Mis on muudatuste eesmärk?
Ministeerium on toonud välja kolm teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise eesmärki:

• Korrastada seadus tervikuna ning viia seadus kooskõlla muutnud ootustega teadus- ja arendustegevusele (TA).
• Täpsustada seaduses TA finantseerimise põhimõtteid ning võimaldada rahastamises senisest rohkem tulemusjuhtimist ning suunatust.
• Sätestada seaduses selgemalt TA süsteemi osapooled, nende rollid ja vastutus TA süsteemis.

Keda mõjutab?

• teadus- ja arendustegevusega tegelevaid ettevõtteid
• teadus- ja arendusasutusi
• teadlasi ja akadeemilisi töötajaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine

• Idee kohaselt hakkab seaduses sisalduma neli peamist TA rahastusinstrumentide kategooriat: tegevustoetus, uurimistoetus, sihttoetus ja  süsteemitoetus.
• Iga rahastusmeetme regulatsioonid (rakendusaktid, meetme tingimused) panevad edaspidi paika, millistel asutustel või millistes asutustes töötavatel teadlastel ning millistel tingimustel on ligipääs konkreetsele rahastusinstrumendile.
• Uue rahastamismudeliga toimub üleminek seniselt TA baasfinantseerimiselt tegevustoetusele. Tegevustoetus koosneb eelneva rahastuse mahu põhjal arvutatud baasosast (80 % tegevustoetuse kogumahust) ja tulemusosast, mis kujuneb konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal (20 % tegevustoetuse kogumahust). Tegevustoetuse sihtrühmaks on teadus- ja arendusasutused, kes on vähemalt ühes teadusvaldkonnas positiivselt evalveeritud, ning kellega sõlmitakse haldusleping ning rahastamiskokkulepe. Arutlusel on ka alternatiivne ettepanek, mille kohaselt eraõiguslikele TA-asutustele tegevustoetust ei eraldata, kuid neile eraldatakse sihttoetust selgelt defineeritud avaliku hüvega seotud ülesannete täitmiseks.
• Uurimistoetuste eesmärk on uurija-algatatud kõrgetasemeliste, uuenduslike uurimissuundade arengu tagamine. Uurimistoetuste sihtgrupiks on evalveeritud teadusasutustes töötavad teadlased ning uurimisrühmad.
• Sihttoetuste eesmärk on ühiskonna, sh ettevõtluse, nõudlusest tuleneva TA vajaduste rahuldamine. Tegemist on nn ülalt-alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib tellimusena teadlastele ja uurimisrühmadele väljastpoolt, kas ettevõtlussektorist või avalikust sektorist.
• Süsteemitoetus on mõeldud teadussüsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena.

Teadus- ja arendustegevuse riiklik korraldamine

• Seadus hakkab ette nägema vähemalt kahte kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika juhtimiseks riigi tasandil: Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) Vabariigi Valitsuse nõuandva organina ning TAI juhtkomisjon valdkonna eest vastutavate ministrite nõuandva organina.
• Teaduspoliitika Komisjoni ja Innovatsioonipoliitika Komisjoni asemele tuleb TAI juhtkomisjon, mille ülesandeks on muu hulgas ettepanekute tegemine Eesti TAI poliitika kujundamiseks ning osalemine TAI poliitika arenguid suunavate arengukavade koostamises.
• Arutlusel on ka idee täiendavalt sätestada seaduse tasandil TAI koordinatsioonikogu valdkondliku ja valdkondade ülese TAI poliitika koordineerijana. Koordinatsioonikogu liikmeteks oleks iga ministeeriumi TAI tegevuse eest vastutav ametnik ning Eesti Teadusagentuuri (ETAG), EAS-i ja Riigikantselei esindajad. TAI koordinatsioonikogu eesmärk oleks nõustada teadus- ja arendustegevuse küsimustest haridus- ja teadusministrit, innovatsiooni puudutavates küsimustes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit ning vastavalt vajadusele ka teisi asjaomaseid ministeeriume.
• Ministeerium soovib seaduses täpsustada ETAG-i ülesandeid ja lisada täiendavad ülesanded, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise, populariseerimise ja teaduskommunikatsiooniga seotud ning teiste asutuste nõustamise ja teaduseetikaga seotud ülesanded.
• Seaduses on kavandatud sätestada EAS kui arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamise eest vastutava riikliku sihtasutuse roll ja ülesanded.

Teaduseetika

• Ministeerium soovib seaduses sätestada teadus- ja arendustegevuse teostajale ning tema tööandjale kohustuse järgida teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel Eesti hea teadustava ning valdkonna üldtunnustatud eetikanorme.
• ETAG-i ülesannete hulka lisandub seaduses teaduseetika süsteemi koordineerimisega seotud ülesanded.

Avatud teadus

• Seadusesse lisandub tegevuse läbiviija ja tema tööandja kohustus teha avaliku sektori vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemusel loodud publikatsioonid ja teadusandmed avalikkusele kättesaadavaks. Erandiks on intellektuaalomandi kaitsmisest tingitud huvid ja tundlike isikuandmete kaitsest tulenevad põhjused.
• Arutlusel on idee, et riigi eestvedamisel luuakse üks keskne ja institutsionaalselt iseseisev asutus, mille ülesanne on tagada andmehalduse ja andmete säilitamise teenuste tagamine. Alternatiiviks on lahendus, kus TA-asutuste eestvedamisel luuakse konsortsium, kus ühiselt jagatakse vastutus, lepitakse kokku tegevustes ning kulumudelis.

Millal jõustuvad muudatused?

• Eelnõu eeldatav valmimise aeg on 2022. aasta veebruar-märts.
• Muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2023. aasta jaanuar.

Anna teada, mida arvad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 2. juuliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.