Milliseid muudatusi tuleks teha eelnõus, mis pakub toetust taastuvelektri tootmisseadmete liitumiseks jaotus- või põhivõrguga?

Mis on toetusmeetme peamine eesmärk?
Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise.

Millised on toetusmeetme kõige olulisemad tingimused?

• Eelnõu kohaselt on äriühingul võimalik toetust taotleda tööstusalal või tööstusalaga piirneval alal asuva taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga ühendamiseks ja selleks vajaliku taristu rajamiseks liitumisvõimsuse loomiseks (vt eelnõu § 6 lg 2).
• Tööstusala on ala, mis on juht- või lihtotstarbega tootmismaa maakatastriseaduse tähenduses ja kuhu on koondunud tööstusettevõtete ehitised ja tootmistegevus või mida kavandatakse tööstuse paigutuspiirkonnana kasutusele võtta ning viimast on võimalik tõendada kehtiva planeeringu alusel (vt eelnõu § 3 p 10).
• Tööstusalaga piirnev ala on tootmismaa või maatulundusmaa maakatastriseaduse tähenduses, või muu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lubatud ala, millel on tööstusalaga vähemalt üks ühine piirilõik (vt eelnõu § 3 p 11).
• Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing (vt eelnõu § 10 lg 1).
• Taotlejal on kaks võimalust korraldada liitumisvõimsuse tagamiseks vajalikud tööd: kas läbi võrguettevõte või ise.
• Eelnõu kohaselt on toetatavad kulud taastuvelektri tootmisseadme jaotus- või põhivõrguga liitumiseks vajalikud jaotus- ja põhivõrgu ehitustööde kulud ning muud kaasnevad investeeringukulud, mille tulemusena tekib taastuvelektri tootmisseadme jaotus- ja põhivõrguga ühendamiseks liitumisvõimsus (vt § 7 lg 1).
• Toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatava taastuvelektri tootmisseade tootmisvõimsus peab olema vähemalt üks megavatt (vt eelnõu § 6 lg 5).
• Toetust ei anta taastuvelektri tootmisüksuse rajamiseks. Samuti ei toetata selle meetme raames tootmisseadme ühendamist suletud jaotusvõrku või otseliini.
• Toetuse maksimaalne suurus on 230 000 eurot toetuse abil jaotus- või põhivõrku iga ühendatava megavatti kohta (vt eelnõu § 9 lg 1).
• Kui toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest 50% (vt eelnõu § 9 lg 2). Kui toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses, on toetuse määr suurte ettevõtete jaoks maksimaalselt 30% ning väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks maksimaalselt 40% toetatavatest kuludest (vt eelnõu § 9 lg 3).
• Toetusmeetme eelarve on kokku 7 miljonit eurot.
• Projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus peab kuuluma toetuse taotlejale taotluse esitamise hetkest arvates vähemalt kaheksa aastat (vt eelnõu § 11 lg 1 p 5).
• Projekti abikõlblikkuse periood (ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia) on kuni 24 kuud (vt eelnõu § 8 lg 3). Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või sellest hilisemal taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval (vt eelnõu § 8 lg 1). Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil 2026. a (vt eelnõu § 8 lg 2).
• Toetust saab taotleda voorude kaudu (vt eelnõu § 12 lg 1). KIK kuulutab toetusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva (vt eelnõu § 12 lg 2).
• Taotlus tuleb esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas kaudu (vt eelnõu § 12 lg 3).

Millal jõustub plaanitav määrus?
Määrus on plaanitud jõustuma üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Jõustumise täpne kuupäev ei ole hetkel teada, kuid suure tõenäosusega jõustub määrus lähikuudel.  

Anna hiljemalt 25. augusti õhtuks e-posti aadressile marko[at]koda.ee teada, mida arvad plaanitavast toetusmeetmest. Eelkõige ootan mõtteid selle kohta, milliseid muudatusi tuleks toetusmeetmes teha. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.