18.03.2021

Millistele ettevõtlusega seotud teemadele peaks Eesti suunama ELi toetused?

Valitsus on pannud paika üldise plaani, kuhu suunata aastatel 2021-2027 Euroopa Liidult saadav toetus summas 4,83 miljardit eurot. Toetuse võtmevaldkonnad on rohepööre, digipööre, teadus, tervishoid ning sotsiaalkaitse. Anna hiljemalt 1. aprilliks teada, milliseid ettevõtlusega seotud toetusi peaks riik ettevõtetele kindlasti pakkuma.

Valitsuse poolt heaks kiidetud plaani kohaselt on toetused jaotatud kuue eesmärgi vahel: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.

Nutikam Eesti
Selle eesmärgiga seotud toetuste maht on veidi üle ühe miljardi euro. Nutikama Eesti alla on paigutatud muu hulgas järgmised tegevused:

  • Innovatsioonivõimekuse kasvatamine (235 mln eurot). Selle alla läheb näiteks ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse võimekuse ja teadlikkuse kasvatamine, teadmussiire ning ettevõtete ja teadusasutuste koostööprogrammid.
  • Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine (183 mln eurot). Selle alla kuulub näiteks digitehnoloogiate kasutuselevõtt, ekspordivõimekuse toetamine, iduettevõtluse hoogustamine, ettevõtluskeskkonna parendamine, loomemajanduse toetamine, ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis.
  • Ettevõtete digipöörde toetamine (73 mln eurot)
  • Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel (33 mln eurot)
  • Ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute programm (28 mln eurot)
  • Turismisektori elavdamise programm (18 mln eurot)

Rohelisem Eesti
Toetuste maht on ca 1,2 miljardit eurot. Muu hulgas plaanib riik toetada järgmisi tegevusi:

  • Ringmajandus ja roheinnovatsioon (111 mln eurot). Selle alla lähevad näiteks ringmajanduspõhised tootmismudelid, ohutu materjaliringlus, ettevõtete ressursitõhusus, jäätmekäitluse infrastruktuur.
  • Ettevõtete rohefond (100 mln eurot)
  • Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (50 mln eurot)
  • Säästlik energiatarbimine, taastuvenergia (35 mln eurot). Selle alla lähevad katelseadmed ning biometaani kasutuselevõtu soodustamine.
  • Bioressursside väärindamine (24 mln eurot)
  • Uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu programm (23 mln eurot)
  • Tootmisettevõtete ärimudeli toetus (9 mln eurot)

Ühendatum Eesti
Toetuste maht on ca 700 mln eurot. Mõned näited toetatavatest tegevustest:  

  • Keskkonnasäästliku transpordi investeeringud (342 mln eurot). Sinna alla kuulub raudteede arendamine ja rekontsrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikud peatused); raudtee elektrifitseerimine.
  • Maateetranspordi investeeringud (159 mln eurot). Selle alla läheb TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine (2+1/2+2 Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn- Pärnu).

Sotsiaalsem Eesti
Eesmärgiga seotud toetuste maht on ca 1,3 miljardit eurot. Selle hulka kuulub näiteks:

  • Õppe seostamine tööturu vajadustega, elukestev õpe (215 mln eurot). Selle alla lähevad muu hulgas kutsesüsteemi reform, täiskasvanute mitteformaalne õpe ja tasemeõpe, õppekavade arendamine, täienduskoolitussüsteemi arendamine, töökohapõhine õpe, õpeõppevõimaluste populariseerimine, õppekavade arendamine, haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasv, digioskused, tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine, kõrghariduse kvaliteedi arendamine.
  • Tööhõive (55 mln eurot). Selle hulka kuulub näiteks tööhõive suurendamine, erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine.
  • Rohepööret toetavate oskuste arendamine (15 mln eurot)
  • Digipööret toetavate oskuste arendamine (10 mln eurot)

Inimestele lähedasem Eesti
Toetuste maht on ca 193 mln eurot. Selle alla kuulub muu hulgas:

  • Regionaalne ettevõtlus ja kohalikud avalikud teenused (157 mln eurot). Selle alla läheb näiteks elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine.

Õiglase ülemineku fond
ELi toetusraha suurus on ca 340 mln eurot. See toetus on suunatud Ida-Virumaale ning muu hulgas plaanib riik toetada järgmisi tegevusi:

  • Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus) (153 mln eurot)
  • Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus (50 mln eurot). Selle alla kuuluvad näiteks ettevõtjate elluviidavad teadus-arendusprojektid; teadus- ja arendustegevuse toetamine kohalikes teadusasutustes ning TA asutuste ja ettevõtete ühiskasutuses olevate laborite arendamine nt testimiskeskused, living-lab’sid, demokeskused.
  • Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja –taristu (25 mln eurot)
  • Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses (25 mln eurot)
  • Väikeettevõtluse toetus (15 mln eurot)

Ministeeriumite esindajad tutvustavad järgmisel nädalal lähemalt eurotoetustest rahastatavaid võtmetegevusi ning toetusmeetmete disainimise üldiseid põhimõtteid. See tähendab, et toetusmeetmete konkreetsed tingimused ei ole riigi poolt veel paika pandud ning ettevõtetel on võimalik tingimuste väljatöötamisel kaasa rääkida.

Kui Sul on ettepanekuid või kommentaare praeguste või plaanitavate eurotoetuste kohta, siis anna sellest hiljemalt 1. aprilliks teada e-posti aadressile marko@koda.ee. Eelkõige ootan vastuseid järgmistele küsimustele:  

  • Milline peaks olema Sinu ettevõttele huvi pakkuv toetusmeede?
  • Milline on Sinu ettevõtte kogemus praeguste eurotoetuste osa? Mida ja kuidas saaks paremini teha? Millised meetmed on hästi töötanud? Milliseid meetmeid tuleks ümber disainida? Milliste teemadega peaks senisest enam arvestama? 

Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukohad, mille saadan toetusmeetmeid väljatöötavale ministeeriumitele. Ministeeriumite esindajad kasutavad ettevõtetelt tulnud tagasisidet uute toetusmeetmete väljatöötamiseks.  

Plaanitavate eurotoetuste kohta leiab rohkem infot SIIT.

0