Sotsiaalministeerium kavandab muudatusi töövaidluse lahendamise seaduses
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärgiks on muuta TVK istungil osalevatele kaasistujatele makstava tasu arvutamise aluseid.
Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi, mille eesmärk on täpsustada ja täiendada seadust (TvLS-i) senise kahe aastase rakendusaja jooksul selgunud kitsaskohti.
Keda mõjutab?
Kõiki tööandjaid ja töötajaid, kuna kõigil võib teatud hetkel tekkida vajadus TVK poole pöörduda.
Otseselt mõjutavad Tööinspektsiooni juures asuva töövaidluskomisjoni juhatajat ja kaasistujaid.
Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?
- Tõstetakse TVK kaasistujate tasu ning neile makstav tunnitasu võrdsustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammääraga: 2019. aastal 3,20 eurot ja on 2020. aastal 3,48 eurot.
- Lisaks määratakse kaasistujale täiendava tasu maksmine aja eest, mis kulub töövaidlust puudutavateks toiminguteks Tööinspektsiooni infosüsteemis, istungi ettevalmistamiseks ja otsuse ülevaatamiseks. Ühe töövaidlusasja kohta lisatakse istungil osaletud ajale pool tundi täiendavat tööaega.
- Kehtiv seadus ei reguleeri TVK töökeelt. Muudatustega sätestatakse menetluse keelena eesti keel. Samas tuuakse erisätetega sisse võimalus istungi läbiviimiseks ka muus keeles. Istungi läbiviimine muus keeles on võimalik juhul, kui töövaidlusasja pooled ja TVK liikmed nõustuvad töövaidlusasja arutamisega muus keeles.
- Muudatuse tulemusel kohaldatakse TvLS-i muuhulgas ka töötaja ja Eestis mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisele töövaidlusele. Kõik välisriigi tööandjad, kelle püsiv tegevuskoht on Eestis või kelle töötaja töö tegemise koht on ajutiselt või püsivalt Eestis, on töövaidluse tekkimisel seos Eestiga. Seega peab nii töötajal kui tööandjal olema võimalik pöörduda Eestis TVK-sse.
- Muudatustega lepitakse selgelt kokku õigus esitada töövaidluse lahendamiseks ühisavaldus. Isikutel on võimalik pöörduda TVK-sse ühisavaldusega, kui avaldus esitatakse sama vastaspoole vastu. Lisaks peab töövaidlus tulenema isikute ühisest õigusest (nt kollektiivlepingust tulenevast õigusest, mille puhul avaldajad ei soovi TVK-sse pöörduda ühe esindaja kaudu), samast alusest (nt TLS-ist tulenev kohustus hüvitada ületunnitööd) või kui vaidluse esemeks on samalaadsel alusel tekkinud nõuded (nt töötajal on tööleping emaettevõtte ja tütarettevõttega ja tööandjad soovivad töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamist).
- Lisaks plaanitakse veel mitmeid tehnilisi muudatusi: ajutiselt äraoleva TVK juhataja ametikohale on võimalik nimetada asendaja; töövaidluse esindajaks ei või olla piiratud teovõimega isik; piiritletakse töövaidluse asja sisulise arutamise algus; sätestatakse poolte õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse; täpsustatakse, millistel juhtudel jõustub TVK otsus, kui pooled on pärast TVK otsust pöördunud sama töövaidlusasja lahendamiseks kohtusse.
Millal jõustub?
Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. juulil.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 11-märtsiks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Sotsiaalministeeriumile.