Vaata, milliseid muudatusi plaanib riik teha jäätmete ja pakendite valdkonnas

Keda mõjutab?

• pakendiettevõtjaid
• probleemtoodete tootjad ja turustajad
• jäätmekäitlejaid
• ehitusettevõtjad

Mis on muudatuste eesmärk?

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle jäätmete raamdirektiivi, pakendidirektiivi ja prügiladirektiivist tulenevad muudatused.

Mis on olulisemad muudatused?

Pakenditega seotud muudatused:

• Müügipakendile ringlussevõtu sihtarv. Eelnõu kehtestab müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu, mis on 2020. aastast 50%, 2025. aastast 55%, 2030. aastast 60% ning 2035. aastast 65%. Muudatuse tulemusena võib suureneda teenustasu, mida pakendiettevõtja maksab taaskasutusorganisatsioonile. Täna puudub müügipakendil eraldi ringlussevõtu sihtarv.
• Suurenevad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Eelnõu kohaselt tuleb hiljemalt 2025. aasta lõpuks pakendijäätmetest võtta ringlusesse vähemalt 65% ning 2030. aasta lõpuks vähemalt 70%. Täna on miinimumnõue 55%.
• Suurenevad ka pakendimaterjalide ringlussevõtu sihtarvud.

• Muudatused seoses pakendiaruande auditeerimisega. Kui täna tuleb pakendiaruanne lasta auditeerida ettevõtjal, kes laseb turule pakendeid rohkem kui viis tonni aastas, siis eelnõu kohaselt ei ole audiitorkontroll seotud enam turule lastud pakendite kogusega. Edaspidi koostab Keskkonnaagentuur valimi pakendiettevõtjatest, kelle hulgast valitakse juhusliku valikuga pakendiettevõtjad, kes peavad korraldama audiitorkontrolli. Pakendiettevõtjad, kes lasevad esmakordselt turule kaupa plastist pakendis, mille mass on üle 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on üle 200 kilogrammi aastas, on kohustatud korraldama audiitorkontrolli.
• Rahatrahvid suurenevad. Maksimaalne karistusmäär juriidilisele isikule pakendialaste nõuete rikkumise eest tõuseb edaspidi 32 000 eurolt 200 000 euroni.
• Pakendi märgistamine. Kui täna on pakendimaterjali iseloomustava märgistuse kandmine pakendile või etiketile vabatahtlik, siis edaspidi on see kohustuslik.
• Pakendi tagatisraha. Eelnõu annab pakendiettevõtjale võimaluse vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kõrge etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siirupi ja piimajoogi ühekorrapakendile ja korduskasutuspakendile.
• Volitatud esindaja määramine. Pakendiettevõtja ja turustaja, sh veebiplatvorm, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes müüb Eesti lõpptarbijatele pakendatud kaupa, peab määrama oma volitatud esindajaks Eestis asukohta omava taaskasutusorganisatsiooni, kes täidab tema eest pakendiettevõtja kohustused.

Muud muudatused:

• Ohtlike ainete kohta andmete esitamine. Iga toote valmistaja, importija, levitaja või muu tarneahelas osaleja, kes toote turule viib, peab sisestama Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavituse, kui toode sisaldab kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi väga ohtlikke aineid, mis on lisatud kandidaatainete loetellu. Teavitamise nõue algab esimesest tarneahela osalisest (tootja või maaletooja), kuna neil peaks olema kõige rohkem teavet tootest. Andmebaasi teavituste esitamise nõue ei kohaldu jaemüüjatele, kes müüvad kaupa ainult tarbijatele.
• Jäätmete lakkamine. Kui Euroopa Komisjoni rakendusakti ega keskkonnaministri määrusega ei ole võetud vastu jäätmeliigi kohta lakkamise kriteeriume, võib Keskkonnaamet otsustada jäätmeloa või keskkonnakompleksloa andmise menetluses üksikjuhtumiti, kas vastav jäätmeliik on lakanud olemast jääde. Muudatus võimaldab jäätmekäitlejatel tõendada Keskkonnaametile dokumentidega, mis tõendavad vastavust jäätmete lakkamise tingimustele, et jäätmed on lakanud olemast jäätmed (jäätmetest saab toode).
• Rahatrahvid suurenevad. Eelnõu tõstab maksimaalset võimalikku rahalise karistuse määra juriidilisele isikule jäätmeseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest. Maksimaalne rahatrahv on edaspidi 400 000 eurot.
• Materjalide eemaldamine ehitiste lammutamisel. Muudatuse järgi tuleb ehitise lammutamisel eemaldada ohtlikke aineid sisaldavad materjalid (nt eterniit) ning muud materjalid, mis on sobilikud korduskasutuseks või ringlussevõtuks (nt puhas immutamata puit).
• Jäätmete põletamise piirang. Liigiti kogutud ning korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtmiseks mõeldud jäätmeid, välja arvatud jäätmeid, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul annab põletamine jäätmehierarhia kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse, ei ole eelnõu kohaselt lubatud enam põletada.
• Kohustuslik liitumine tootjate ühendusega. Rehvide, kantavate patareide ja akude ning kodumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad on nimetatud toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamiseks kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega või ühinema tootjate ühendusega. Täna on lubatud tootjatel täita neid kohustusi ka individuaalelt.
• Volitatud esindaja määramine. Kõikide probleemtoodete tootjad ja turustajad, sh veebiplatvormid, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes lasevad Eestis turule, probleemtooteid, peab probleemtoote turule laskmiseks määrama Eestis asukohta omava volitatud esindaja, kes täidab tema eest probleemtoote tootja või trustaja kohustused. Täna on volitatud esindaja instituut määratud ainult elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele.
• Probleemtooteregistrisse esitatavate andmete audiitorkontroll. Edaspidi koostab Keskkonnaagentuur valimi tootjatest ja tootjate ühendusest, kelle hulgast valitakse juhusliku valikuga ettevõtjad, kes peavad korraldama audiitorkontrolli. Täna puudub ettevõtjatel auditi tegemise kohustus.

Millal plaanitakse muudatused jõustada?

Suurem osa muudatustest plaanitakse jõustada 2020. aasta 5. juulil.

Anna teada, mida arvad jäätmeseaduse ja pakendiseaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. detsembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Seejärel saadan ettevõtete ühisseisukohad keskkonnaministeeriumile.