17.07.2017
Vanemahüvitise süsteemi muudatused mõjutavad ka tööandjaid
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatused, millega tehakse vanemahüvitise kasutamine paindlikumaks ning antakse isadele rohkem võimalusi hoolitseda väikelapse eest.
Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõuga elluviidavate muudatuste eesmärk on luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning hoolduskoormuse ühtlasemaks jaotumiseks vanemate vahel.
Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad lapsevanemaid ning tööandjaid, kelle töötajatel on õigus saada vanemahüvitist.
Mis on olulisemad muudatused?
- Eelnõu võimaldab vanemahüvitise maksmise ajal teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et vanemahüvitist vähendataks. Näiteks 2018. aastal oleks see summa ca 1533 eurot kalendrikuus. Muudatus jõustub 1. septembril 2019.
- Eelnõuga antakse vanemale võimalus peatada ja jätkata vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Muudatus ei mõjuta vanemahüvitise maksmise kogupikkust. Vanemal on lubatud maksimaalselt kaks korda aasta jooksul vanemahüvitise saamine peatada ja seda hiljem taasalustada. Paindlikum süsteem jõustub 2019. aasta 1. septembril.
- Eelnõuga antakse isale õigus jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning seda on lubatud kasutada 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isapuhkuse perioodi hüvitatakse isale seni kehtiva isapuhkuse tasu asemel isa täiendava vanemahüvitisega. See tähendab, et tööandjad ei pea tulevikus enam ise arvestama isapuhkuse tasu suurust, tegema isapuhkuse tasu väljamakseid ega taotlema selle hüvitamist sotsiaalkindlustusametilt. Samas on edaspidi tööandjal kohustus teha isapuhkuse kohta märge töötamise registrisse. Isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus on üksnes isal, kelle laps sünnib 2020. aasta 1. juulil või hiljem.
- Täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses hakatakse maksma ka nendele isadele, kes teevad tööd muu lepingu alusel kui tööleping või ei tööta üldse. Isa täiendav vanemapuhkus pikendab vanemahüvitise maksmise kogupikkust 30 päeva võrra.
- Eelnõuga lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine pärast 2019. aasta 1. septembrit sündinud laste eest. Vabanev raha suunatakse vanemahüvitise skeemi.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 21. juuliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame sotsiaalministeeriumile.