Vasta veebiküsitlusele seoses Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi digiajastu paketiga

Mis on muudatuste eesmärk? 

Muudatuste eesmärk on  muuta Euroopa Liidu käibemaksusüsteem ettevõtjate jaoks paremini toimivaks ja pettuste suhtes vastupidavaks. Plaanitavad meetmed aitavad lahendada ka käibemaksuga seotud probleeme platvormimajanduses.

Keda mõjutab? 

Ettevõtjaid, kes on käibemaksukohustuslaseks ning tegutsevad piiriüleselt või pakuvad platvormiteenuseid.

Mis on olulisemad muudatused? 

Üleminek reaalajas e-arvetel põhinevale digitaalsele aruandlusele

• Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on üleminek reaalajas e-arvetel põhinevale digitaalsele aruandlusele suunatud ettevõtetele, kes tegutsevad piiriüleselt Euroopa Liidus ja teevad ettevõtetevahelisi tehinguid.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt võetakse kasutusele reaalajas tehingupõhine digitaalne aruandlus, mille puhul peavad käibemaksukohustuslased esitama tehingute kohta käivad andmed oma riigi maksuhaldurile elektrooniliselt e-arvetena.
• Liikmesriigid võivad ettepaneku kohaselt kehtestada elektrooniliste arvete väljastamise kohustuse ( direktiiv 2006/112/EC artikkel 4 lg  9; artikkel 1 lg7)).
• Praegu peavad ettevõtted esitama riiklikule maksuhaldurile koondaruande, mis annab üldise ülevaate kaupadest ja teenustest, mida nad on sel perioodil müünud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides asuvatele ettevõtetele. Selline meetod  ei võimalda ametiasutustel kiiresti tuvastada kahtlaseid või petturlikke tehinguid.
• Euroopa Komisjon loob ja haldab elektroonilist keskset käibemaksuteabe vahetussüsteemi (VIES). Iga liikmesriik töötab välja ja haldab riikliku elektroonilist süsteemi, mis edastab automaatselt andmed VIES-i  (määrus 904/2010 artikkel 3 lg 3)
• Ühendusesiseseks tehinguks peetakse kauba müüki ja teenuse osutamist, mis on maksustatav muus liikmesriigis kui see, kus tarnija asub (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 4 lg 9)).
• Piiriüleste tehingute puhul tuleb ettevõtjal esitada 2 tööpäeva jooksul peale arve väljastamist andmed oma riigi maksuhaldurile. Andmed edastab maksukohustuslane või kolmas isik selle maksukohustuslase nimel.(direktiiv 2006/112/EC  artikkel 4 lg 10)).
• Liikmesriigid näevad ette elektroonilised vahendid tehinguga seotud andmete esitamiseks (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 4 lg10)
• Liikmesriigid võivad lubada elektrooniliste arvete andmete edastamist muude andmevormingute abil, kuid tagatud peab olema koostalitlusvõime Euroopa e-arvete standardiga (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 4 lg 10).Pettuste paremaks tuvastamiseks tuleb edaspidi tehingu kohta käivate andmete edastamisel edastada ka näiteks arve parandamise korral viide eelmisele arvele ja kuupäev millal summa tasuda tuleb (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 4 lg 11)
• Riigid, kellel juba on või kes plaanivad näha ette siseriikliku aruandlussüsteemi (Eesis KMD INF), peavad viima siseriiklikud süsteemid kooskõlla ühendusesiseste tehingute süsteemiga.

Käibemaks platvormimajanduses

• Euroopa Komisjoni planeeritavate muudatuste kohaselt vastutavad reisijateveoteenuse ja lühiajalise majutusteenuse vahendusplatvormid käibemaksu kogumise ja maksmise eest maksuhalduritele, kui teenusepakkuja ei ole seda ise teinud. Sellisel juhul lisandub platvormil näidatud hinnale automaatselt käibemaks (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 2 lg 3).
• Praeguste käibemaksureeglite kohaselt on teenuse osutaja kohustatud koguma käibemaksu. Praktikas aga paljud teenusepakkujad ei tea, et nad võivad oma pakutavate teenuste pealt olla käibemaksukohustuslased. Lisaks konkureerivad platvormiteenused otseselt traditsiooniliste käibemaksukohustuslasena registreeritud tarnijatega, nagu hotellid ja eratranspordiettevõtted.
• Ettepaneku kohaselt peavad platvormid koguma ja maksma käibemaksu platvormil tegutsevate mittemaksukohustuslastest isikute poolt osutatavatelt teenustelt (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 2 lg 2)
• Majutusteenuse pakkumist maksimaalselt 45. päevaks käsitletakse hotellisektoriga sarnaselt ning seetõttu ei saa seda teenust käibemaksust vabastada (direktiiv 2006/112/EC  artikkel2 lg 7)
• Planeeritavate muudatuste kohaselt tuleb platvormi kaudu pakutavat teenust käsitleda vahendusteenusena (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 2 lg 6)

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine

• Plaanitavate muudatustega laiendab Euroopa Komisjon käibemaksu ühe akna veebisüsteemi (OSS) mudelit, mida on rakendatud juba Euroopa Liidu sisese veebimüügi puhul. OSS annab ettevõtjatele võimaluse registreerida end käibemaksukohustuslasena ühes Euroopa Liidu  liikmesriigis oma tarnete jaoks kogu Euroopa Liidus. Muudatuse kohaselt saavad erikorda kasutada edaspidi ka näiteks:
  • käibemaksukohustuslased, kes teevad ühendusesisest kaugmüüki,
  • maksukohustuslased, kes ei asu tarbimisliikmesriigis ja osutavad teenuseid mittemaksukohustuslasele
  • maksukohustuslased, kes ei ole registreeritud selles liikmesriigis, kus kaup käibemaksustamisele kuulub ja kes tarnib kaupa ilma lähetamise või transpordita või kus lähetamine algab ja lõpeb samas liikmesriigis (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 2 lg 21)
• Maksustamise erikord kohaldub kaupade ühendusesisese kaugmüügile, teenuste osutamisele, kaubatarnetele, mis toimuvad ilma lähetamise või transpordita või kui lähetamine algab ja lõpeb samas liikmesriigis, kui need kaubad tarnitakse. (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 2 lg22)
• Ettepaneku kohaselt peavad kolmandatest riikidest Euroopa Liidu tarbijatele kaupu müüvad platvormid kasutama impordi ühe akna veebisüsteemi (IOSS) maksustamisel. Selline süsteem tagab, et kõikidelt Euroopa Liitu müüdavatelt kaupadelt maksustatakse käibemaksu (direktiiv 2006/112/EC  artikkel 2 lg23).

Millal jõustuvad muudatused? 

• Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal direktiiv jõustub.
• Uued digitaalse aruandluse nõuded plaanitakse kehtestatakse järk-järgult aastatel 2025–2028.
• OSS maksustamise erikord hakkab ettepaneku kohaselt kehtima aastal 2025.

Tagasiside andmiseks oleme koostanud lühikese veebiküsitluse, mille leiate SIIT.  Veebiküsitlusele saab vastata kuni 16. veebruarini. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan edasi rahandusministeeriumile.