Vasta veebiküsitlusele seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga ning tule kuula 28. märtsil Riigikantselei selgitusi muudatuste kohta

Veebiküsitlusele on võimalik vastata SIIN. Lisaks on ettevõtjatel võimalus osaleda 28. märtsil toimuval kohtumisel, kus Riigikantselei tutvustab plaanitavaid muudatusi ning ettevõtjad saavad esitada endapoolseid küsimusi ja ettepanekuid. 

Mis on uue seaduse eesmärk?
Muudatuste eesmärk on tagada erinevate kriiside võimalikult ühetaoline lahenduskorraldus, kriisi lahendavate eri tasandite ja osaliste tegevuse terviklikkus ning omavaheline seostatus.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes pakuvad täna elutähtsat teenust ja on elutähtsa teenuse osutajad  järgmistes valdkondades:
  • makseteenuse toimimine;
  •  sularaharingluse toimimine ja sularaha käitlemise toimimine;
  • kaugküttega varustamine;
  • veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine;
  • toiduga varustamine;
  • elektriga varustamine;
  • maagaasiga varustamine;
  • vedelkütusega varustamine;
  • lennuväljade toimimine;
• Ettevõtjaid, kes muutuvad uue seadusega ETOks ja pakuvad järgmisi teenuseid:
  • lennuväljade toimimine
  • aeronavigatsiooniteenuse toimimine
  • avaliku raudtee toimimine
  • raudteeveo toimimine
  • toidu varustuskindlus
  • turvateenus
• Ettevõtjaid, kellele on seadusega pandud kriisiülesanne:
  • Jäämurdeteenuseosutaja
  • lennujulgestuse teenuse osutaja
  • rahvusringhäälingu ringhäälinguvõrgu teenust osutava sideettevõtja
  • vedajal, kes teostab liinivedu Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel parvlaevaliinidel

Mis on uue eelnõu sisu?

• Eelnõu tunnistab kehtetuks hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse.
• Tsiviilkriis on eelnõu kohaselt olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik (eelnõu § 2 lg 1)

Elutähtsa teenuse osutaja (ETO)

• Endiselt jääb kehtima põhimõte, et elutähtsaks teenuseks on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ning mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib kaasneda suur keskkonnakahju (eelnõu § 73 lg 1).
• Elutähtsaid teenuseid on eelnõu kohaselt 22 ning need on näiteks makseteenuse toimimine, toiduga varustamine, veega varustamine, tervisehoiuteenuse toimimine jt (eelnõu § 73 lg 3).
• Võrreldes kehtiva hädaolukorra seadusega on eelnõuga lisandunud kuus teenust: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, raudteeveo toimimine, toidu varustuskindlus ja sadamate toimimine.
• Elutähtsa teenuse osutaja ehk ETO on isik, kelle pädevuses on elutähtsa teenusena määratletud ülesande täitmine (eelnõu § 75 lg 1). See tähendab, et ettevõtja on ETO siis, kui ta vastab eriseaduses sätestatud tingimustele ning seega mitte kõik ettevõtted, kes osutavad elutähtsat teenust, ei ole ilmtingimata eelnõu mõistes ETOd.
• ETO määratakse elutähtsa teenuse korraldaja (ETKA) poolt haldusaktiga. Kehtivas seaduses sellist nõuet ei ole. (eelnõu § 75 lg 3).
• ETKA on asutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle püsiv kriisiülesanne on näiteks nõustada ETOsid, kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõudeid ja teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle (eelnõu § 74 lg 1). ETKA on seega vastava elutähtsa teenuse eest vastutav ministeerium, kohalik omavalitsus või Eesti Pank.
• ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks klientidele, eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Võrreldes kehtiva seadusega ETO ülesanded suures osas ei muutu. Lisaks on ETO ülesanne (eelnõu § 75 lg 6):

1. tagada elutähtsa teenuse toimimine, sealhulgas tagada tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
2.  teavitada ETKAd elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust;
3. anda ETKA-le tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
4. rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
5. korraldada õppusi enda elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks;
6. esitada ETKA-le ülevaade rakendatavatest meetmetest katkestuse ja häire vältimiseks;
7. koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;
8. täita muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.

• Lisaks on ETO-l automaatselt ka püsiv kriisiülesanne, mis kohustab teda osutama elutähtsat teenust igas olukorras, sh kriisiolukorras.
• ETO-l on eelnõu kohaselt kohustus koostada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja plaan (eelnõu § 11 ja 13), et olla võimeline tegutsema erinevate riskide realiseerumisel. Nendes dokumentides peab ETO määrama:
  • missugune osa ETO tegevusest moodustab elutähtsa teenuse,
  • loetlema need protsessid/tegevused ettevõtte sees, mis üheskoos teevad teenuse osutamise võimalikuks,
  • koostatama ülevaate iga tegevuse toimimiseks vajalikest ressurssidest,
  • loetlema ohud, mis võivad tegevuse toimimist takistada,
  • selgitatama välja võimalikud stsenaariumid ja hindama neid ning
  • koostama stsenaariumipõhised teenuse taastekavad.
• Selleks, et kriisiolukordades tegutsemiseks valmis olla, korraldavad elutähtsa teenuse osutajad kas ise või teiste samas sektoris tegutsevate teenuseosutajatega ühiselt õppusi (eelnõu § 15). Korraldatava õppuse eesmärk on kontrollida koostatud toimepidevuse plaani rakendatavust ja selgitada välja muud asjaomased teenuse toimepidevuse riskid. Õppus võib olla nii lauaõppus, mis mängitakse läbi ettevõtte juhtkonna või töötajate nõupidamisruumi laual, kui ka väliõppus, mis mängitakse läbi objektil igapäevaste vahenditega ehk teenuseosutaja kollektiivi igapäevases töökeskkonnas.
• Eelnõumuudab võrreldes kehtiva seadusega osade elutähtsate teenuste puhul ETO kvalifikatsiooni tingimusi ning uute elutähtsate teenuste puhul on loodud uued ETO nõuded. Muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485.Järgnevalt toome välja uued ning muudetud ETO tingimused:

• Elektrituru seaduse muudatuste kohaselt muudetakse jaotusvõrgu ettevõtja ETO kriteeriumit. Muudatuse kohaselt kvalifitseerub edaspidi ETOks selline jaotusvõrgu ettevõtja, kelle võrku on ühendatud 5000 tarbijat. Kehtiva õiguse kohaselt on seni olnud lävendiks 10 000 tarbijat. (eelnõu§ 170 p 1)
• Kaugkütteseaduse muudatuse kohaselt on edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud üksnes suuremad soojuse tootjad ja võrguettevõtjad, st: 1) soojuse tootja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses; 2) võrguettevõtjast soojusettevõtja, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses (eelnõu § 185 p 1 ja 2). Lisaks sätestatakse ETO-st soojusettevõtjale, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustus soojuse tootmiseks tagada niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimalus, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul (eelnõu § 185 p 1 ja 2)
• Krediidiasutuse seaduse muudatuse kohaselt laiendatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlust. Edaspidi loetakse elutähtsa teenuse osutajaks makseteenuste või sularaharingluse puhul Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on väiksem kui üks protsent Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga hinnangul pole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju (eelnõu § 192 p 1).
• Eelnõu muudab ka lennundusseadust, et sätestada lennunduse ETOde kvalifitseerumise tingimused. Varem ei ole elutähtsa teenuse loetelus olnud lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimist ja seega ei ole ETO kriteeriumeid seaduses sätestatud. Muudatusega sätestatakse ETOks kvalifitseerumise kriteeriumid nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimist tagavate ettevõtete puhul. Aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. Lennuväljade toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna ja Pärnu lennuvälja (eelnõu § 197 lg 6).
• Maagaasiseaduse muudatuste järgi on ETOks ettevõtte, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 1000 tarbija (eelnõu § 199 lg 3). Kehtiva õiguse järgi loetakse ETOks ettevõtte, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.
• Raudteeseaduse muudatuse kohaselt on edaspidi raudteesektoris kahte tüüpi ETOsid:

1. raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri;
2. riigi osalusega raudteeveoettevõtja, kellel on kaubaveo tegevusluba

Esimesel juhul on oluline, et raudteeinfrastruktuur igal ajal toimiks, et üldse oleks võimalik reisijate- ja kaubavedu raudteel teostada. Teisel juhul on oluline tagada kaubavedu (eelkõige naftatoodete) mööda raudteed, samuti kasutatakse raudteed laialdaselt ka riigikaitse tagamiseks oluliste vedude teenindamiseks (eelnõu § 213 p 2) Kehtivas seaduses ei olnud raudteeveo tagamine elutähtis teenus ning seega varasemalt ETO kriteeriumid puudusid.

• Ravimiseaduse muudatustes sätestatakse, millised ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad on ETOd. Loetelu kehtestamise aluseks ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja turustatavate ravimite nomenklatuurist, osakaalust ravimite turumahus ja võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus (eelnõu § 214 p 4). Lisaks on sätestatud, millised üldapteegid on ETOd. Kuna kõiki üldapteeke ei ole mõistlik ETOks nimetada, siis kehtestatakse ministri määrusega üldapteekide loetelu valmisolekutasemete kaupa (eelnõu § 214 p 5).
• Kuna varasemalt ei olnud toiduteenuse varustuskindlus elutähtsa teenusena käsitletud, siis on vajalik toiduseaduse muutmine. Eelnõu määrab, keda käsitatakse elutähtsa teenuse osutajana toidu varustuskindluse valdkonnas. Määratluse kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja toidu varustuskindluse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ja kelle on valdkonna eest vastutav minister elutähtsa teenuse osutajaks määranud (eelnõu § 229). Sellised toidu varustuskindluse valdkonnd on eelkõige: 1)teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine, 2)looma pidamine liha või piima tootmise eesmärgil; 3) liha käitlemine; 4) piima käitlemine; 5) toidu jaekaubandus. Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Looma pidamise, välja arvatud piimaveiste pidamise, ja liha käitlemise valdkonnas võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Piimaveiste pidamise valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kes peab vähemalt 1500 piimaveist. Piima käitlemise valdkonnas võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Toidu jaekaubanduse valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle toidu jaekaubanduse turuosa on vähemalt 6% (eelnõu § 46⁴).
• Turvategevuse seaduse muudatuse kohaselt on edaspidi turvaettevõtja ETO, kui ta vastab vähemalt ühele kriteeriumile:

1. osutab püsivalt turvamise teenust elutähtsa teenuse osutajale elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
2. temaga on turvateenuse osutamine elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks lepitud kokku elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse plaanis

Kehtivas seaduses kohaselt ei ole turvateenuse osutajad ETO-d (eelnõu § 233).

• Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse muudatuse kohaselt on edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, kes on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse sätestatud korras. Kehtiva seaduse kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku. (eelnõu § 250).

Kriisiülesanne

• Eelnõu loob kriisiülesannete määramise regulatsiooni, mis tähendab püsivat või ühekordset ülesannet, mida tuleb täita kriisiolukorras (eelnõu § 9 ja 43) Kriisiülesanded määratakse eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustele ja juriidilistele isikutele.
• Kriisiülesannete kontseptsioon võetakse kasutusele praeguste riigikaitseülesannete ja hädaolukordade asemel, et lihtsustada ning muuta läbipaistvamaks ülesanded, mille täitmine on vajalik ükskõik millise kriisi lahendamiseks, leevendamiseks, toetavaks tegevuseks või ühiskonna toimimise tagamiseks kriisis. Hetkel on kriisiülesanded kehtivates seadustes killustatult ning uue regulatsiooni eesmärk on, et kriisiülesanded oleksid omavahel struktureeritud ja erinevate kriiside ulatuses planeeritud seoses.
• Et ülesannet saaks määratleda kriisiülesandena, peavad olema täidetud kolm tingimust. Esiteks, ülesannet on vaja täita kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Teiseks, kriisiülesannet on vaja täita kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks, nii et ülesannet saab rakendada kriisiolukorras ja mitte tavaolukorras. Kolmandaks, püsiva kriisiülesandena on käsitatav vaid see ülesanne, mis on isikule või asutusele seadusega või selle alusel sõnaselgelt määratud.
• Kriisiülesanded võivad olla kahte liiki:

1. ülesanded, mille täitmine peab olema kindlustatud nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorras (püsivad kriisiülesanded) (eelnõu § 9)
2. ülesanded, mille täitmist riik ei ole kriisiolukorras ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib kriisiolukorras (ühekordsed kriisiülesanded) (eelnõu § 43).

• Püsiv kriisiülesanne on kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalik ülesanne, mis seondub näiteks juriidilise isiku tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorras kui ka enne seda (eelnõu § 9 lg 2). Eelnõu kohaselt on kriisiülesanded üksnes need ülesanded, mis on selgesõnaliselt seaduses kriisiülesannetena määratud või täitmiseks antud (eelnõu § 9 lg 3).
• Püsivad kriisiülesanded on:
  • automaatselt ETO-del, kes peavad tagama elutähtsa teenuse osutamise igas olukorras, sh kiirisiolukorras
  • jäämurdeteenuse osutajal
  • lennujulgestuse teenuse osutajal
  • rahvusringhäälingu ringhäälinguvõrgu teenust osutaval sideettevõtjal
  • vedajal, kes teostab liinivedu Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel parvlaevaliinidel
• Jäämurdeteenuse osutajale määratakse meresõiduohutuse seaduse muudatusega püsiv kriisiülesanne, mille kohaselt tuleb jäämurdeteenuse osutajal tagada kriisiolukorras jäämurruperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule (eelnõu § 204).
• Elektroonilise side seaduse muudatuse kohaselt  on edaspidi rahvusringhäälingule ringhäälinguvõrgu teenust osutaval sideettevõtjal püsiv kriisiülesanne, milleks on tagada vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi ööpäevaringne edastamine üle riigi ning nende raadioprogrammide võrku edastamise suutlikkus vähemalt kolmest asukohast, sealhulgas vähemalt kahest asukohast väljaspool Tallinna (eelnõu § 171 p 4).
• Lisaks muudab eelnõu lennundusseadust, et määrata sektoris tegutsevatele isikutele püsivad kriisiülesanded. Püsiv kriisiülesanne tuleb lennujulgestuse teenuse osutajale, kes tagab lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel, ning sealjuures tuleb teenuseosutajal arvestades ka ETOst lennuvälja käitajale kehtestatud toimepidevuse nõudeid (eelnõu § 197 lg 3). Püsiv kriisiülesanne määratakse ka maapealsele teenindajale, kes osutab kolmandale isikule (nt lennufirmadele) üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust, mis on loetletud EL direktiivis 96/67/EÜ. Sellisteks teenusteks on näiteks maapealne juhtumine ja järelevalve, reisijate käitlus, pagasikäitlus, kütuse- ja õlikäitlus jt (eelnõu § 197 4).
• Ühekordne kriisiülesanne antakse kriisiolukorras ning see ei ole ettevõttele ette teada. Üldjuhul määratakse kriisiülesanded enne kriisiolukorda, et ettevõtted saaksid luua vajaliku valmiduse, kuid ettenägematuteks juhtudeks on ette nähtud võimalus määrata ka ühekordseid ülesandeid. Ühekordse kriisiülesande võib anda kriisiolukorra juht, tema volitatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav täidesaatva riigivõimu asutus või Kaitseväe juhataja (eelnõu artikkel 43).
• Ühekordne kriisiülesanne peab olema ettevõtte põhitegevusega, s.o tema tavapäraste ülesannete, eesmärgi või tegevusalaga, et isikul, kellele ülesanne määratakse, on selle täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning vahendid ja personal (eelnõu § 43 lg 2).
• Eelnõu kohaselt võib ühekordse kriisiülesande määrata ettevõttele juhul, kui (eelnõu § 43 lg 3):

1. ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks;
2. ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja
3. ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul.

• Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg. Ühekordse kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla tingimuslik (eelnõu § 43 lg 4).
• Erinevus ETO ja kriisiülesannet omava ettevõtte vahe seisneb selles, et elutähtis teenus on kõigile hädavajalik alusteenus, mis peab olema tagatud kogu aeg, nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorras. Püsiv kriisiülesanne on kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalik ülesanne. Lisaks seisneb ETO ja püsiva kriisiülesandega ettevõtte vahe selles, et ETO-le laieneb küberturvalisuse seadus ja seaduse eelnõu § 75 lg 6 p 4 tulenev kohustus vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu. Lisaks ei kehti püsiva kriisülesandega ettevõtetele ETKA teavitamise kohustused ning neil ei ole kohustust ETKA-le andmeid avaldada.

Riskianalüüs

• Eelnõu kohaselt tekib uus kohustus koostada üleriigiline riskianalüüs. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole. Üleriigilises riskianalüüsis on välja toodud tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel põhjustada kriisiolukorra, samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju. Riskianalüüsi koostatakse Riigikantselei juhtimisel koostöös asjaomaste ministeeriumide ja teiste asutustega (eelnõu § 10).
• Eelnõuga tekib  riskianalüüsi koostamise kohustus ka püsiva kriisiülesandega ettevõttele.  (eelnõu § 11 lg 1). Varem pidid riskianalüüsi koostama üksnes elutähtsa teenuse osutajad.
• Püsiva kriisiülesandega ettevõtte riskianalüüsi koostamise peamine eesmärk on selgitada välja üleriigilisest riskianalüüsist tulenevate jm ohtude mõju enda ülesannete täitmisele ja toimepidevusele.
• Kui elutähtsat teenust osutab mitu ETO-d, võivad nad koostada ühise riskianalüüsi, seda elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse suunamisel (eelnõu § 11 lg 3). Näiteks võib kohaliku omavalitsuse üksus suunata kohaliku tee sõidetavust tagavaid isikuid koostama ühise riskianalüüsi.

Kriisiplaan

• Eelnõu kohaselt on püsiva kriisiülesandega  ettevõttel, sh ETO-l kohustus koostada kriisiplaan (eelnõu § 13).
• Kriisiplaani puhul on tegemist dokumendiga, mis asendab kehtiva elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani.
• Kriisiplaani koostamisele eelneb üleriigilise riskianalüüsi ning isiku riskianalüüsi koostamine, mis annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutusele ja isikule (eelnõu § 13).
• Kriisiplaanid kajastavad praeguse olukorra suutlikkust kriisiülesandeid täita, sh erinevaid kriisiolukordi lahendada, sisaldavad kokkulepitud tegevusi ja väljatöötatud lahendusi olemasolevate võimete, vahendite ja varude kasutamiseks (eelnõu§ 13).

Õppused

• Plaanitavate muudatuste kohaselt tekib kohustus korraldada õppusi eesmärgil, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid. Õppuse korraldamise kohustus kehtib kõigile püsiva kriisiülesandega  ettevõtetelesealhulgas elutähtsa teenuse osutajale (eelnõu § 15 lg 1).
• Ka kehtivas seaduses on õppuse kohustus, kuid eelnõuga kehtestatud õppus asendab senise kriisireguleerimisõppuse korralduse, laienedes senisest hädaolukorra kesksest lähenemisest kõiki kriisiolukordasid hõlmavaks.
• Kriisiolukorra lahendamise ja püsivate kriisiülesannete täitmise valmisoleku all mõeldakse võimet ehk inimesi, oskuseid, väljaõpet, varustust, juhtimist ja kordasid, sidet, varusid ja muid vahetult ülesande täitmiseks vajalikke komponente.
• Õppus korraldatakse kriisile või elutähtsa teenuse katkestusele lähedastes tingimustes. Õppusel kas harjutatakse vajalikke oskusi või selle käigus kontrollitakse, kas isik või ettevõte on valmis kriisiolukorda lahendama, kas selleks on loodud vajalik suutlikkus ning kas kirjapandud reeglid toetavad seda ja vastavad tegelikkusele. Õppuse korraldab kriisiplaani koostanud püsiva kriisiülesandega isik või ETO (eelnõu § 15 lg 1).
• Õppuse sagedus, selle korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ja õppuse kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (eelnõu § 15 lg 2).

Toimepidevus

• Plaanitav seadus võtab asutuste ja isikute toimepidevuse suurema tähelepanu alla, sätestades laialdase kohustuse ja ühtsed nõuded toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevus on püsiva kriisiülesandegaettevõtte , sealhulgas, elutähtsa teenuse osutaja suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle pandud ülesandeid täita (eelnõu § 16 lg 1).
• Senini oli toimepidevuse tagamine asutuste ja isikute enese korraldada, erandiks vaid hädaolukorra seadusest tulenev elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise regulatsioon ja riigikaitseseadusest tulenev riigikaitseobjektide kaitse regulatsioon. Toimepidevuse tagamine on edaspidi isiku ja ETO valmistumise üks tegevusi riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise ja õppuse korraldamise kõrval, et loetletud tegevuste tulemusel olla valmis kriisiülesannete täitmiseks ja kõikvõimalike kriisiolukordade lahendamiseks.
• Toimepidevuse tagamiseks peab püsiva kriisiülesandega ettevõte  ja ETO täitma seaduses sätestatud nõuded. Näiteks peab ta määrama kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja vältimatult täita. Kriitilised on kõik need tegevused, sh teenused, mida asutus või isik vajab ehk mille häire või katkemine seab ohtu järjepideva tegutsemise ja kriisiülesannete täitmise ehk toimepidevuse. Lisaks peab näiteks maandama riske ja tegema toimepidevuse tagamiseks ettevalmistusi ning määrama isikkoosseisu kriisirollid ja valmistab isikkoosseisu ette nende täitmiseks (eelnõu § 16 lg 2).

Tegevuse peatamine ja piiramine

• Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult äriühingu, üüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks (eelnõu § 61 lg 1).
• Erinevalt kehtivast õigusest on edaspidi võimalus peatada mitte üksnes mittetulundusühingu või nende liitude, vaid ka füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu ja sihtasutuste tegevuse ning mitte üksnes erakorralise seisukorra, vaid ka sõjaseisukorra ajal.
• Peatamise kui olemuslikult ajutise tegevuskeelu korral jääb ühing alles ning ta saab oma tegevust pärast keelu lõppemist jätkata.
• Kuna meetmega riivatakse isiku põhiõigusi, peab lähtuvalt seaduslikkuse põhimõttest meetme kohaldamise volitus tulenema seadusest ning olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik.
• Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast ning kehtestada tingimusi nimetatud teenuste osutamisele või vallasasjade tootmisele ja müügile ning riiki sisseveole ja riigist väljaveole, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks (eelnõu § 62 lg 1). Näiteks, kui ettevõtja tegutseb jaekaubanduses ja tootmissektoris, saab ta jätkata kaupade tootmisega, kui riik peatab tema majandustegevuse jaekaubanduses.
• Tegevuse piiramise meetmega ei keela riik asjassepuutuval isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist, vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et peatatakse ettevõtja majandustegevus üksnes mõnel tema tegevusalal erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks.
• Lisaks on eelnõus kehtestatud võimalus vallasasja müügi piiramise korral muu hulgas kehtestada vallasasjade müügile koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib (eelnõu § 62 lg 2).
• Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning kehtestada nende müügi erikorra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks ning elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks. Samuti võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestada erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse riigi kasuks (eelnõu § 62 lg 3 ja 4).

Kohustuste rikkumine

• Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumise eest nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000 eurot (eelnõu § 151).
• Nii püsivate kui ka ühekordsete kriisiülesande täitmata jätmise korral on võimalik alustada väärteomenetlust. Kui isik ülesannet ei täida või teeb seda väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastavalt, võib FIEt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot (eelnõu § 153). Väärteomenetlust on lubatud alustada vaid kriisiülesande täitmata jätmise korral ning mitte siis, kui rikutakse kriisiülesande täitmiseks valmistumise nõudeid.

Millal jõustuvad muudatused?

• Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. jaanuaril 2024.
• Seaduse eelnõu § 230 (toiduseaduse muudatused) ja § 228 (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused) punktid 4 ja 25 jõustuvad 1. jaanuaril 2025.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest vastates veebiküsitlusele SIIN. Küsitlusele on võimalik vastata kuni 29. märtsini. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan Riigikantseleile.

Tule osale ka 28. märtsil kell 15.00 – 16.00 toimuval kohtumisel, kus Riigikantselei tutvustab plaanitavaid muudatusi ning ettevõtjad saavad esitada endapoolseid küsimusi ja ettepanekuid. Kohtumisel on võimalik osaleda nii Kaubanduskotta kohapeale (Toom-Kooli 17) tulles kui ka veebivahendusel. Kohtumisel osalemiseks on vajalik ennast registreerida, andes teada enda osalemisest ning osalemise viisist 27. märtsiks e-maili aadressile ireen@koda.ee.