Korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine

Osalesime projektis, mille eesmärgiks oli venekeelse elanikkonna korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine. Projekti käigus korraldasime koolitusi ning koostasime praktiliste soovitustega infomaterjali korruptsiooniriskide vähendamiseks.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on korruptsioon?

Korruptsioon on ametialase positsiooni ärakasutamine isikliku kasu saamiseks. Laiemas tähenduses on korruptsioon usalduse kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Kui tavaliselt peetakse korruptsiooni avaliku sektori nähtuseks, siis tegelikkuses võib korruptsioon aset leida ka erasektoris.

Mis on avaliku sektori korruptsioon?

Avaliku sektori korruptsioonile on iseloomulik, et üks korruptsiooni osapooltest on ametiisik ehk inimene, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Avaliku sektori korruptsiooniks on näiteks juhtum, kus ettevõte maksab kohtunikule altkäemaksu, et kohtunik teeks otsuse ettevõtte kasuks.

Mis on erasektori korruptsioon?

Erasektori korruptsiooni puhul on mõlemad korruptsiooni osapooled erasektoris tegutsevad isikud. Alates 2015. aasta algusest on ka karistusseadustikus eraldi kuriteona välja toodud altkäemaksu võtmine ja andmine erasektoris. Erasektori korruptsiooni näitena saab tuua olukorra, kus hulgimüüja maksab jaemüüja ostujuhile altkäemaksu, et hulgimüüja tooted jõuaksid jaemüüja lettidele.

Milliseid korruptsioonivorme esineb?

Kõige levinumaks korruptsioonivormiks on altkäemaks. Korruptsioonivastases strateegias aastateks 2013–2020 on välja toodud veel järgmised korruptsioonivormid:

  • mõjuvõimuga kauplemine,
  • „omade“ eelistamine,
  • otsuste kallutamine isiklikest huvidest lähtudes,
  • vara või muu ressursi omastamine,
  • väljapressimine,
  • siseteabe ärakasutamine või sellega kauplemine,
  • isiklikest huvidest lähtuv ebavõrdne kohtlemine,
  • valimispettus,
  • erakondade ebaaus rahastamine.

Millised võivad olla korruptsiooniga kaasnevad negatiivsed tagajärjed?

Ettevõttele

  • Korruptsioonikuriteos osalenud ettevõttele võidakse määrata rahaline karistus, mille suurus jääb vahemikku 4000 –16 000 000 eurot.
  • Korruptsioonijuhtumi avalikuks tulemine võib kahjustada ettevõtte mainet ja usaldusväärsust, mille tõttu võib väheneda ettevõte käive ja kasum ning finantsvahendite kättesaadavus.
  • Korruptsioon kahjustab ausat ettevõtluskeskkonda ning vähendab ettevõtete efektiivsust.
  • Korruptsioonijuhtumid toovad kaasa rahalist kahju ausatele ettevõtetele (nt ausad ettevõtted ei võida korruptsiooni tõttu riigihankeid või ei võeta nende tooteid müügile, mille tõttu jääb ausatel ettevõtetel saamata loodetud tulu).

Inimesele

  • Korruptsioonikuriteos osalenud ettevõtte juhile ja/või töötajale võidakse määrata rahaline karistus või vangistus ning lisakaristusena ettevõtluskeeld.
  • Korruptsioonijuhtumis osalenud töötaja töösuhe võidakse lõpetada.
  • Korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud inimese maine saab kahjustada.
  • Korruptsiooni tõttu võivad tõusta teatud teenuste või toodete hinnad.

Ühiskonnale

  • Korruptsioon võib vähendada ühiskonna konkurentsivõimet ning kahjustada majandusarengut.
  • Avaliku sektori korruptsioon võib vähendada usaldusväärsust riigi suhtes ning tuua kaasa avalike ressursside ebaefektiivse kasutamise.
  • Korruptsiooni tõttu võib väheneda õigusnormidest kinnipidamine ning ühiskonna moraali- ja eetikareeglite järgimine.

Kuidas vähendada korruptsiooniriski ettevõttes?

Korruptsioonirisk on üks osa äririskist, millega puutuvad kokku kõik ettevõtted. Korruptsiooniriski tase varieerub ettevõtete lõikes ning see sõltub näiteks ettevõtte suurusest, ärimudelist, ettevõtte töötajatest, juhtkonnast ja äripartneritest, ettevõtte tegutsemispiirkonnast. Igal ettevõttel on aga võimalik kasutusele võtta meetmeid korruptsiooniriski vähendamiseks.

4 sammu korruptsiooniriski vähendamiseks

1. Ettevõtte korruptsiooniriskide hindamine. Esimeseks sammuks on ettevõtte sisemiste kui ka väliste korruptsiooniriskide hindamine. Selle sammu eesmärgiks on selgitada välja need ettevõtte tegevused, mille puhul on korruptsioonirisk ettevõtte jaoks olulise mõjuga ja riski realiseerumise tõenäosus piisavalt kõrge ja seetõttu on vaja riski maandada. Vähese mõjuga riskide maandamiseks puudub reeglina vajadus.

2. Olulisemate korruptsiooniriskide maandamiseks vajalike meetmete väljatöötamine, elluviimine ning töötajatele tutvustamine. Pärast riskide hindamist tuleb välja töötada meetmed, mis aitavad kõige olulisemaid riske vähendada. Kindlasti tuleb töötajatele selgitada, miks on vaja korruptsiooni ennetamise meetmeid ning väljatöötatud meetmeid tuleb töötajatele tutvustada. Kuna riskid on ettevõtetes erinevad, ei ole võimalik välja pakkuda ühte lahendust, mis sobiks kõikidele ettevõtetele. Järgnevalt on välja toodud mõned näited, kuidas on ettevõttel võimalik korruptsiooniriski maandada.

  • Käitumisjuhiste koostamine ja tutvustamine – juhiste eesmärgiks on anda teada, kuidas peab töötaja konkreetses situatsioonis käituma. Näiteks võib juhises olla kirjas, et töötajatel on keelatud osaleda korruptiivsetes tegudes ning nad on kohustatud koheselt teatama korruptsioonijuhtumist ettevõtte juhile ja/või politseile. Juhises võivad sisalduda näiteks reeglid ärilistel eesmärkidel kingituste tegemise ja vastuvõtmise kohta. Käitumisjuhist tuleb kindlasti tutvustada ettevõtte töötajatele.
  • Taustakontrolli tegemine – vastavalt riskianalüüsile võib läbi viia taustakontrolli nende isikute või tehingute osas, millega kaasneb kõrgem korruptsioonirisk (nt olulisemate müügiga seotud partnerite tausta kontrollimine; potentsiaalsete investorite, vahendajate ja agentide taustakontroll; juhtivate töötajate palkamisel nende maine ja tausta sobivuse kontroll). Taustakontrolli käigus võiks näiteks välja selgitada, kes on tehingupartneriks oleva ettevõtte omanikud (nt päring äriregistrisse), milline on tehingupartneri finantsseis (nt viimase majandusaasta aruandega tutvumine), kas ettevõte on pannud toime kuritegusid või seondub ettevõttega muu ebaeetiline käitumine (nt interneti otsing), milline on ettevõtte maine ja usaldusväärsus.
  • Ettevõtte juhtkonna negatiivne hoiak korruptiivsete tegude osas – ettevõtte juht peaks andma tugeva signaali, et korruptiivsed teod on ettevõttes taunitavad.
  • koolitused – ettevõtte töötajate koolitamine korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks (võimalik, et riskianalüüs näitab, et koolitust vajavad ainult mõned töötajad, nt müügi- ja turundusinimesed).
  • Töötajate roteerumine – kui riskianalüüs näitab, et mõni ametikoht on kõrge korruptsiooniriskiga, siis võiks kaaluda töötajate roteerumist.

3. Kontroll meetmete täitmise üle. Kui ettevõte on koostanud teatud juhised või võtnud kasutusele muid meetmeid korruptsiooni ennetamiseks, on oluline ka korrapäraselt kontrollida, et neid meetmeid reaalselt täidetakse.

4. Meetmete hindamine ja täiustamine. Lisaks meetmete täitmise kontrollimisele tuleb aeg-ajalt hinnata, kas olemasolevad meetmed on piisavad, et olulisi korruptsiooniriske maandada. Teatud aja möödudes on mõistlik uuesti läbi viia ka riskianalüüs. Hindamise järel võib tekkida vajadus olemasolevaid korruptsiooni ennetamise meetmeid täiendada.


Kust saab rohkem infot korruptsiooniriski vähendamise kohta?


Millised karistused on õigusaktidega ettenähtud korruptsiooni eest?

Karistused sõltuvad korruptsiooniga seotud teo olemusest ja raskusest. Karistused algavad rahalisest karistusest ja lõpevad kuni kümneaastase vangistusega. Mõned näited võimalikest karistustest.

Karistused korruptsioonikuritegude eest:

  • altkäemaksu võtmine, vahendamine ja andmine – maksimaalselt kümneaastane vangistus;
  • mõjuvõimuga kauplemine – maksimaalselt kolmeaastane vangistus;
  • altkäemaksu võtmine ja andmine erasektoris – maksimaalselt viieaastane vangistus;
  • altkäemaksu andmise või vahendamise ning mõjuvõimuga kauplemise eest võib kohus lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani (ettevõtluskeelu saanud inimene ei tohi kohtu poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja ega juriidilise isiku juhtorgani liige);
  • korruptsioonikuriteos osalenud ettevõttele võidakse määrata rahaline karistus summas 4000 –16 000 000 eurot.


Kuhu saab pöörduda korruptsioonikahtlusega?
Korruptsioonist saab ööpäev läbi teada anda, helistades kaitsepolitsei infotelefonil 12 455 või 612 1455, samuti e-postiaadressil info24@kapo.ee.

Rohkem infot korruptsioonikahtluse edastamise kohta leiab Politsei- ja Piirivalveameti  ning Kaitsepolitsei kodulehelt.

Millised õigusaktid reguleerivad korruptsiooni?

  • Karistusseadustikust leiab korruptsiooniga seotud kuriteod ning karistused nende tegude toimepanemise eest. Korruptsiooniga seotud kuritegudeks on muu hulgas:
    • ametiisiku poolt omastamine;
    • altkäemaksu võtmine, vahendamine ja andmine;
    • mõjuvõimuga kauplemine;
    • ametialane võltsimine;
    • riigihangete teostamise nõuete rikkumine;
    • ametiisiku poolt kelmuse toimepanemine;
    • altkäemaksu võtmine ja andmine erasektoris.
  • Korruptsioonivastane seadus paneb paika reeglid, kuidas avaliku ülesande täitmisel ennetada korruptsiooni ning kehtestab karistused juhuks, kui seaduses sisalduvaid kohustusi rikutakse.
  • Kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvad reeglid selle kohta, kuidas toimub kuritegude (sh korruptsioonikuritegude) kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus ning kuidas pööratakse kriminaalasjas tehtud lahend täitmisele.
  • Väärteomenetluse seadustik paneb paika reeglid, kuidas toimub väärtegude (sh korruptsioonivastases seaduses loetletud väärtegude) kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus ning kuidas pööratakse väärteo eest kohaldatud karistusi täitmisele.
  • Määruses „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ on kindlaks määratud, millised kuriteod kuuluvad kaitsepolitsei ja millised politsei uurimisalluvuse.
0