Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 75 kohaselt võib tööandja sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt töötaja vastutab sõltumata süüst talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilitamise eest. Töötaja vastutab juhul, kui töötaja vastutuse all olev vara on hävinud, riknenud, kadunud, selle väärtus on vähenenud vms.
Miks on töötajal kasulik sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkulepe?
Varalise vastutuse kokkulepe annab tööandjale vahendi tagamaks, et töötaja kätte tööülesannete täitmiseks usaldatud vara säiliksid samas mahus, milles need töötajale usaldati. Varalise vastutuse kokkuleppe mõte seisneb selles, et tööandja tõendamiskoormus oleks lihtsustatud juhul, kui töötajale on usaldatud raha või muutuva seisuga asjade kogum (nt laoseis), mitte aga hinnalise asja (töövahendi) hävimise ja kahjustamise riskide panek töötajale.
Millal saab sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe?
Seaduses ei ole öeldud, millisel juhul võib tööandja sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkuleppe, kuid Riigikohus on selgitanud, et tööandja ei saa oma vara säilimisest tingitud riske maandada esmajoones sellega, et sõlmib töötajatega varalise vastutuse kokkuleppeid. Varalise vastutuse kokkulepe ei asenda kindlustust ning töötajad ei saa olla tööandja jaoks kindlustusandjad. Kui vastava vara puhul (näiteks sõiduk) on mõistlik ja käibes tavaline vara kindlustada, tuleb tööandjal seda teha
Kas töötaja süü on oluline?
Juhul, kui tööandja ja töötaja vahel on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, siis ei ole töötaja süü oluline. TLS §-s 75 sätestatud varalise vastutuse kokkulepe on erand töölepingu seaduses olevast §-st 72, mille kohaselt töötaja vastutab üksnes süü olemasolul. Seega ei ole vaja varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu korral tuvastada töötaja süüd ning seega töötaja vastutab tööandja vara säilimise eest süüst sõltumata.
Mis vormis peab olema sõlmitud kokkulepe?
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult. Selline nõue tuleneb TLS § 75 lg 2 p-st 1. Kokkuleppe kirjalikus vormis sõlmimine tähendab kokkuleppe mõlemapoolset omakäelist allkirjastamist või kokkuleppe sõlmimist elektroonilises vormis.
Milliseid tingimusi peab kokkulepe sisaldama?
TLS § 75 lg 1 p 2 kohaselt kehtib varalise vastutuse kokkulepe üksnes juhul, kui see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. See tähendab, et kokkuleppes peab olema selgesõnaliselt kirjas vara, selle asukoht ja vastutamise aeg. Sättega kaitstakse töötajat ja proovitakse välistad ebamõistlikud ja ebaproportsionaalselt koormavad kokkulepped. Ebamõistlik on kokkulepe näiteks juhul, kui töötaja peaks vastutama kõige eest ja alati või näiteks juhul, kui töötaja vastutab kõikide laohoonete eest, olenemata sellest, et osa laohoonetes oleva vara suhtes puudub töötajal kontroll. Töötaja vastutus peab olema proportsionaalne võrreldes tema tööülesannetega.
Kellel saab olla ligipääs varale?
Varalise vastutuse kokkulepe on kehtiv ja tööandja saab selle tugineda juhul, kui töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil (TLS § 75 lg 2 p 3). See tähendab, et töötaja saab vastutada üksnes sellise vara eest, mille üle tal on üksinda või koos kindlaks määratud töötajate grupiga teatud kontroll. Töötaja vastutus on välistatud sellise vara puhul, millele juurdepääs on avalik.
Kui suur on rahalise vastutuse ülempiir?
Kokkulepe tööandja ja töötaja vahel on kehtiv siis, kui kokku on lepitud vastutuse rahalises ülempiiris (TLS § 75 lg 2 p 4). See tähendab, et kokkuleppes peab olema kirjas selge rahaline summa, millest suuremat summat ei ole tööandjal õigus töötajalt nõuda. Kui puudujääk jääb alla kokkulepitud ülempiiri, on tööandjal õigus nõuda töötajalt summat, mis vastab tegelikule puudujäägile. Ülempiirist suuremat summat varalise vastutuse kokkuleppe alusel tööandjal õigus nõuda ei ole. Siiski võib tööandja nõuda ka kahju hüvitamist arvestades TLS §-s 74 sätestatud piiranguid.
Kas töötajale tuleb maksta kokkuleppe eest hüvitist?
TLS § 75 lg 2 p 5 näeb ette, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Hüvitise mõistlikkust tuleb hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Lisaks tuleb arvesse võtta ka töötajale üle antud vara väärtust ja kahju tekkimise tõenäosust (riskiastet). Arvestada tuleb ka, mis valdkonnas tööandja tegutseb, selles valdkonnas kehtivaid tavasid vara kindlustamise osas ning kas töötajale antakse üle konkreetne ese (nagu vedamiseks auto) või muutuvas koosseisus ja koguses esemete kogum või ka raha. Mõistlikuks saaks makstavat hüvitist pidada vaid siis, kui maksete kaudu on võimalik tegelikult ka mõistliku aja jooksul riski ulatuses raha koguda.
Mõistlik hüvitis ei saa sisalduda töötasu alammääras, kuna tegemist ei ole töö tegemise eest makstava tasuga ja seega peab hüvitis lisanduma töötasule. TLS ei reguleeri hüvitise maksmise korda, jättes pooltele vaba valiku leppida kokku neile sobivad hüvitamise tingimused (nt kui tihti ja kuidas hüvitist makstakse).
