125 miljonit – heaks kiidetud!

Juulis kiitis Euroopa Komisjon (EK) heaks Eesti 125 miljoni eurose eelarvega kava, mille eesmärk on toetada eri sektorites tegutsevate ettevõtete likviidsusvajadusi seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Selle õiguslikuks aluseks on ajutuine kriisiabiraamistik. Abi antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) kaasrahastatava kava raames erineva ulatusega subsideeritud garantiipreemiaga laenude vormis.

Võttes arvesse praegusest geopoliitilisest olukorrast tingitud suurt majanduslikku ebakindlust, soovitakse tagada abivajavatele ettevõtetele piisav likviidsus. Kava kohaselt on abikõlblikel toetusesaajatel õigus oma investeeringu- ja/või käibekapitalivajaduste katteks võtta uusi laene, mis on kaetud riigigarantiiga ja mis ei ületa 80 % laenusummast. Maksimaalne laenusumma abikõlbliku toetusesaaja kohta on kas:
1) 15% abisaaja keskmisest aastasest kogukäibest eelnevalt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul;
2) 50% ettevõtte energiakuludest eelnevalt kindlaksmääratud 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

Lisaks võivad abikõlblikud toetusesaajad saada väiksemaid garantiipreemiaid, kui:
i) oluline osa nende käibest on seotud Venemaa, Valgevene ja Ukraina turgudega; 
ii) või nende peamiste toorainete hinnad  on märkimisväärselt tõusnud;
iii) või nende energiakulude osakaal on viimase kolme aasta käibega võrreldes suhteliselt suur.

Kriisist mõjutatud ettevõtete puhul, kes ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse, on garantiipreemiad suuremad ja need määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi.
Kava on avatud kõigi sektorite ettevõtetele, välja arvatud mõned erandid, mille hulka kuuluvad finantssektor, põllumajandussaaduste esmatootmine, kalandus- ja vesiviljelussektor.

Eesti taotluse läbivaatamisel leidis EK, et Eesti garantiikava on kooskõlas ajutises kriisiraamistikus sätestatud tingimustega. Eelkõige: i) garantiide ja laenude tähtaeg ei ületa kuut aastat; ii) garantiipreemiad vastavad kriisi ajutises raamistikus sätestatud miinimumtasemele; ning iii) seda antakse hiljemalt 31. detsembrini 2022. Lisaks kohaldatakse riikliku toetuse suhtes tingimusi, millega piiratakse põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Kaitsemeetmetega tagatakse: i) seos ettevõtetele antava abi suuruse ja nende majandustegevuse ulatuse vahel; ning ii) et meetmest tulenevad soodustused antakse finantsvahendajate kaudu võimalikult suures ulatuses edasi lõplikele abisaajatele.
Euroopa Komisjoni järeldus on:  Eesti garantiikava on vajalik, asjakohane ja proportsionaalne tõsise häire kõrvaldamiseks liikmesriigi majanduses.

Varasemalt on EK heaks kiitnud kaks Eesti kava teatavate sektorite toetamiseks seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse: i) 3,9 miljoni euro suurune kava looma- ja linnuliha ning aianduse sektori toetamiseks, mis kiideti heaks 20. juunil 2022; ning ii) 15 miljoni euro suurune garantiikava põllumajandussaaduste esmatootjate, kalandus- ja vesiviljelusettevõtjate ning neid esindavate organisatsioonide toetamiseks, mis kiideti heaks 14. juulil 2022.

Lühiülevaade ajutisest kriisiraamistikust
Üldiselt võivad ajutise kriisiraamistiku alusel liikmesriigid anda järgmist liiki abi:

• piiratud koguses abi, mis tahes vormis praegusest kriisist või järgnevatest sanktsioonidest ja vastusanktsioonidest mõjutatud ettevõtetele kuni 62 000 eurot põllumajanduses ja 75 000 eurot kalandus- ja vesiviljelussektoris, ning kuni 500 000 eurot kõigis muudes sektorites;
• likviidsustoetus riigigarantiide ja subsideeritud laenude vormis;
• abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks. See mis tahes vormis antav abi hüvitab ettevõtetele ja eelkõige suurtele energiakasutajatele osaliselt täiendavad kulud, mis on tekkinud gaasi ja elektri erakordsest hinnatõusust. Abi kogusumma abisaaja kohta ei tohi ületada 30% abikõlblikest kuludest ning energiasäästu soodustamiseks ei tohiks see hõlmata rohkem kui 70% tema gaasi- ja elektritarbimisest eelmise aasta samal perioodil, kuid mitte rohkem kui 2 miljonit eurot mis tahes ajahetkel. Kui ettevõte kannab tegevuskahjumit, võib olla vaja täiendavat abi, et tagada tema majandustegevuse jätkumine. Seetõttu on energiamahukatele kasutajatele lubatav abi osakaal suurem ja liikmesriigid võivad neile anda kuni 25 miljonit eurot abi. Eriti suurel määral mõjutatud sektorites ja allsektorites tegutsevatele ettevõtetele võib aga abi anda kuni 50 miljonit eurot.

Taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendavad meetmed: liikmesriigid võivad luua kavad investeeringuteks taastuvenergiasse, sh taastuvallikatest toodetavasse vesinikku, biogaasi ja biometaani, ladustamisse ja taastuvküttesse, sh soojuspumpadesse, kasutades selleks lihtsustatud hankemenetlusi, mida saab kiiresti rakendada, ning lisades piisavad kaitsemeetmed võrdsete tingimuste kaitseks. Eelkõige: võivad liikmesriigid välja töötada konkreetse tehnoloogia rakendamise toetamise kavasid, võttes arvesse iga riigi energiaallikate koosseisu; ning meetmed, mis hõlbustavad tööstusprotsesside dekarboniseerimist.

Energiavarustuse mitmekesistamise kiirendamiseks võivad liikmesriigid toetada investeeringuid fossiilkütustest järk-järgult loobumiseks, eelkõige elektrifitseerimise, energiatõhususe ning teatud tingimustele vastava saastevaba ja elektripõhise vesiniku kasutamisele ülemineku kaudu.
Liikmesriigid võivad kas: i) luua uusi pakkumispõhiseid kavasid või ii) anda projektidele otsetoetust ilma pakkumismenetlusteta, kehtestades teatavad piirangud avaliku sektori toetuse osatähtsusele igas investeeringus. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning eriti energiatõhusatele lahendustele nähakse ette ka lisatoetuse andmise võimalusi.

Ajutises kriisiraamistikus märgitakse ka, kuidas võib järgmisi abiliike teatavatel tingimustel juhtumipõhiselt heaks kiita: i) toetus ettevõtjatele, keda mõjutab kohustuslik või vabatahtlik gaasi piiramine, ii) gaasihoidlate täitmise toetamine, iii) ajutine toetus üleminekuks rohkem saastavatele fossiilkütustele, kui sellega kaasnevad energiatõhususe alased jõupingutused ja välditakse seotuse efekti ning iv) kindlustuse või edasikindlustuse pakkumine ettevõtjatele, kes veavad kaupu Ukrainasse ja Ukrainast. Nende meetmete kohaldamisalast jäetakse välja Venemaa kontrolli all olevad sanktsioneeritud üksused.

Seepärast sisaldab ajutine kriisiraamistik mitmeid kaitsemeetmeid:

• proportsionaalne metoodika, mille kohaselt peaks see, kui suurt abi võib ettevõtetele anda, olema seotud nende majandustegevuse ulatusega ja sellega, kuivõrd kriisi majanduslikud tagajärjed ettevõtet puudutavad;
• kõlblikkustingimused, mille kohaselt on energiamahukad kasutajad ettevõtted, kes ostavad energiatooteid vähemalt 3% ulatuses oma tootmisväärtusest, ning
• kestlikkusnõuded, mille kohaselt kutsutakse liikmesriike juhul, kui nad annavad abi erakordselt kõrgetest gaasi- ja elektrihindadest tulenevate lisakulude katmiseks, kaaluma kedagi diskrimineerimata võimalust kehtestada nõuded, mis on seotud keskkonnakaitse või varustuskindlusega.

Ajutine kriisiraamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2022 likviidsustoetusmeetmete ja suurenenud energiakulusid katvate meetmete jaoks. Abi, millega toetatakse taastuvenergia kasutuselevõttu ja tööstuse dekarboniseerimist, võib anda kuni 2023. aasta juuni lõpuni.