2020 majanduskasvu strateegia ja koroonakriis ehk unelmad ja tegelikkus
Eelmisel aastal enne koroonat 17. detsembril võttis Euroopa Komisjon (EK) vastu sügispaketi, mis hõlmas 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegiat ja ühist tööhõivearuannet. Strateegia põhisõnumiks oli, et majanduskasv ei ole eesmärk omaette ning, et majandus peab toimima inimeste ja planeedi heaks.
Kestliku arengu eesmärgid kajastusid strateegia neljas prioriteedis:
a) keskkonnasäästlikkus
b) tootlikkuse kasv
c) õiglus
d) makromajanduse stabiilsus.
Need prioriteedid vahetasid välja varasema strateegia nn positiivse kolmnurga, milleks olid investeeringud, rahanduse jätkusuutlikkus ja struktuurireformid. Üldiselt on majanduskasvu strateegia samm sotsiaalsema, kaasavama ja kestlikuma majandusmudeli põhimõtete omaksvõtmise suunas, kus eelkõige soovitakse muuta praegune majanduskasvu mudel keskkonnasäästlikuks.
Strateegias on ka selgitatud, et seal on kestlikkusele viidatud selle sõna kõigis tähendustes, mitte ainult keskkonna tähenduses. EK peab ühtviisi oluliseks nii keskkonda, tootlikkust, õiglust kui ka stabiilsust. Samuti on esindatud seisukoht, et uue majanduskava puhul on vajalik üleminekuperiood, mis oleks „õiglane ja kaasav ning seaks esikohale inimesed“, ning et „kulud ei tohi jääda kõige haavatavamate kanda“, võttes arvesse, et „nii kliimamuutustel endil kui ka nendega kaasnevate probleemide lahendamiseks vajalikel toetavatel poliitikameetmetel on märkimisväärsed jaotuslikud tagajärjed“. Üleminekuperioodiga kaasnevad kahtlemata olulised ajutised tagasilöögid, nagu suurenevad transpordikulud ja võimalik töökohtade kaotus. Negatiivseid tagajärgi olid mõeldud leevendama osad uue mitmeaastase finantsraamistiku vahendid.
Koroonakriis jättis oma jälje
COVID-19 kriisi majanduslik mõju on olnud sisuliselt kolmekordne: see on otseselt mõjutanud tootmist, põhjustanud tarneahelate ja turu häireid ning avaldanud finantsmõju ettevõtetele ja finantsturgudele. Täielikku mõju Euroopa majandusele ei ole praeegu võimalik hinnata ja see sõltub suurel määral sellest kui kaua ja millises ulatuses kriis kestab.
Kriisis taastumise kestvus endiselt ebaselge ning kõikuvad tingimused koos COVID-19 kriisi mõjuga turgudele on toonud kaasa majanduslanguse kogu ELis. Kui EL 27 ühine SKP pidi 2020. aastal kasvama eeldatavasti 1,2 %, siis COVID-19 kriisi tõttu väheneb see nüüd prognooside kohaselt 7,4 %. (2009. aasta finantskriisi ajal toimunud majanduslangus tõi EL 28s kaasa 4,5 % languse.) Praegune kriis on viinud ELi sügavaimasse majanduslangusesse ajaloos, kus töötuse määr tõuseb 2019. aasta 6,7 %-lt 9 %-le.
Kui EL 27 ühine SKP pidi 2020. aastal kasvama eeldatavasti 1,2 %, siis COVID-19 kriisi tõttu väheneb see nüüd prognooside kohaselt 7,4 %.
Kriis on avaldanud mõju ka sotsiaalkindlustussüsteemidele, kusjuures tervishoid, töötuskindlustus ja pensionid on muu hulgas pandeemia mõju ja eelkõige erakorralisest rahastamisest ja maksude tasumise edasilükkamisest põhjustatud finantssurve all. Kuna üksikisikute ja perekondade sissetulekud on vähenenud või täiesti kadunud, suureneb ELis suhtelises vaesuses elavate inimeste arv eeldatavasti veelgi.
Mida ja kuidas siis teha?
Paistab, et sellele küsimusele kindlat vastust ei ole kellelgi. Julgetakse siiski kinnitada, et õige makromajanduspoliitika on kestliku majanduskasvu tagamiseks jätkuvalt väga oluline. Rõhutada tuleb valitsemissektori tulude ja kulude osatähtsust. Kokkuhoiumeetmete juurde naasmine ei ole mõeldav. Eelarve tasakaalu viimine paistab praegu olevat enamiku (kui mitte kõigi) liikmesriikide jaoks vähemalt lühikeses kuni keskmise pikkusega perspektiivis üsna võimatu. Sellest hoolimata on makromajanduslik stabiilsus kui eesmärk majanduse taastamise seisukohalt keskse tähtsusega.
Artikkel on koostatud EMSK arvamuse „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ põhjal