3 ettepanekut ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks seoses töökeskkonna nõuetega
Sotsiaalministeerium koostas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu, mis sisaldab ligi 20 muudatust. Leidsime sellest eelnõust punkti, mis suurendab ebamõistlikult nende ettevõtete halduskoormust, kes ostavad lühiajaliselt teenust sisse füüsilisest isikust teenusosutajalt. Lisaks tegime ministeeriumile kaks täiendavat ettepanekut ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks.
Teenuseosutajatega seotud halduskoormus võib suureneda
Ministeeriumi plaani kohaselt peab ettevõte, kes ostab füüsiliselt isikult (teenuseosutajalt) teenust näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel, teavitama teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas ohtudest hoiduda. Ettevõtte peab eelnõu kohaselt teavitama teenuseosutajat ka päästetööde ja esmaabi korraldusest. Lisaks tuleb ettevõttel läbi viia tööõnnetusega seotud toimingud, kui teenuseosutajaga juhtub töökohal õnnetus. Nimetatud kohustused on eelnõu kohaselt ettevõttel üksnes siis, kui füüsilisest isikust teenuseosutaja töötab ettevõttes koos teiste ettevõtte töötajatega. Täna on need kohustused ettevõttel vaid juhul, kui teenuseosutaja on füüsilisest isikust ettevõtja.
Paljudes olukordades on eelnevalt kirjeldatud kohustuste panemine ettevõttele igati mõistlik ja vajalik. Näiteks kui ühes kontoris töötavad samal ajal koos töölepingu ja käsunduslepingu alusel töötavad inimesed, siis on mõistlik mõnevõrra laiendada ka ettevõtete kohustusi seoses tööohutuse ja töötervishoiu tagamisega.
Samas on olukordi, kus teenuse osutamise leping kestab väga lühikest aega ning ettevõtte kohustuste suurendamine toob kaasa ebamõistlikult suure koormuse. Näiteks kui ettevõte kutsub käsunduslepingu alusel inimese tunniks ajaks ettevõttesse koolitust läbi viima, siis sellisel juhul ei ole mõistlik nõuda, et ettevõte tutvustab koolituse läbiviijale ettevõtte päästetööde ja esmaabi korraldust. Samuti ei ole mõistlik, et ettevõte peab tegema kõik tööõnnetusega seotud toimingud, kui koolituse läbiviijal juhtub õnnetus vahetult enne koolituse algust, koolituse andmise käigus või vahetult pärast koolitust.
Tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et kui teenuseosutaja töötab töökohal samal ajal koos ettevõtte töötajatega kuni kaheksa tundi ühe lepingu raames, siis ei tule ettevõttele juurde täiendavaid töökeskkonnaga seotud kohustusi.
Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaeg võiks olla tähtajatu
Lisaks tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mis muudab töökeskkonnavoliniku volitused tähtajatuks. Täna valib töötajate üldkoosolek töökeskkonnavoliniku kuni neljaks aastaks.
Muudatuse tulemusena väheneks nii tööandja kui ka töötajate halduskoormus, sest puudub vajadus pikendada olemasoleva töökeskkonnavoliniku volitusi, kelle tegevusega on töötajad rahul. Muudatus aitab vähendada ka riski, et ettevõttes ei ole töökeskkonnavolinikku põhjusel, et tööandja ja töötajad on unustanud pikendada voliniku volitusi või valida uut volinikku.
Kui tähtajatu volitustega töökeskkonnavoliniku töösuhe lõpeb, siis saab töötajate üldkoosolek valida uue voliniku. Samas jääb töötajate üldkoosolekule alles ka õigus igal ajal töökeskkonnavolinik tagasi kutsuda ja valida tema asemele uus volinik. Kui tööandja ja töötaja soovivad, siis nad saavad ka edaspidi valida töökeskkonnavolinikku iga nelja aasta tagant või veelgi sagedamini.
Tegime ettepaneku muuta tähtajatuks ka töökeskkonnanõukogu liikmete volitused.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda SIIN.