3 viisi, kuidas suurendada hoone energiatõhusust
Päikesepaneelid on parim ja lihtsaim viis hakata ise 100% puhast energiat tootma ja tarbima. Hästi projekteeritud päikesejaam tasub end ära keskmiselt kümne aastaga, kuid tegelik sääst algab kohe: seda nii elektri- ja võrgutasu kui ka riiklike maksude arvelt. Tarbimata jäänud elektri saab aga võrku tagasi müüa.
Elektripaketi valikul soovitame ettevõtetel sõlmida rohelisel energial põhineva pikaajalise fikseeritud hinnaga lepingu. Nii saab hoida kulud stabiilselt madalal ja prognoositud tasemel. Taastuvenergia tarbimine muudab äritegevuse keskkonnahoidlikumaks ja on abiks roheliste tootmisvõimsuste juurde loomisel.
Märkimisväärne sääst valgustuslahenduselt
Kui ettevõttes on jätkuvalt kasutusel vanemad valgusallikad, tasub need leedvalgustite vastu välja vahetada. Leedid tarbivad kuni 80% vähem energiat ja kestavad ligi 5–6 korda kauem kui tavapärased halogeenlambid. Nii väheneb lisaks elektriarvetele ka iga-aastane hoolduskulu.
Eesti Energias aitame välja selgitada sinu hoone valgustuspaigaldisega seotud kulud ning leiame optimaalseima lahenduse. Nagu paljude teiste teenustega, saab ka valgustuse puhul valida, kas osta see välja või tasuda lahenduse eest igakuiste osamaksetega.
Kuni 15% tulu täiendavate investeeringuteta
Kui ettevõttes on elektriseadmeid, mille koormusgraafikut saab nihutada, soovitame mõelda paindliku energiajuhtimise peale. See võimaldab teenida tulu elektrit tarbiva või tootva seadme koormust muutes ja seeläbi elektrisüsteemi tasakaalu hoides.
Lihtsustatult öeldes ühendatakse ettevõtte seadmed virtuaalse elektrijaamaga, mis osaleb aktiivselt energiaturul ning vahendab signaale seadmete koormuse muutmiseks ja taastamiseks. Seadme koormust on võimalik seadistada vastavalt päevale ja tunnile.
Kõikide nende ja paljude teiste energialahendustega saab lähemalt tutvuda Eesti Energia kodulehel. Küsimuste korral võta ühendust meie klienditeenindusega numbril 777 2020 või kirjuta arikliendid@energia.ee.
Autor: Dajana Tiitsaar, Eesti Energia Eesti turu juht
Artikkel ilmus esmakordselt Teataja 2/2023 numbris rubriigis Enterprise Europe Network