30 aastat kaubanduskoja taasasutamisest

 

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TAASSÜND

1989. aasta märtsis oli ENSV Kaubandus- ja Tööstuspalati korraline üldkoosolek. Peeter Tammojale tundus olevat paras aeg taastada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ta kohtus päris paljude ettevõtete direktoritega, kellest mitu toetasid plaani, kuid soovisid oma initsiatiivi mitte näidata. Kõrvalehoidmise põhjused olid ilmselt hirm jääda kohast ilma või muud pahandused partei ja valitsusega.

Peeter Tammoja: “ENSV Kaubandus-Tööstuspalati presiidiumi esimees sõitis üldkoosoleku ajal hoopis komandeeringusse Poola ja ütles mulle, oma asetäitjale, et vastuta ise, kui siin mingi jama kokku tahad keerata.” Ent väikeettevõtjad ja muu uus eraettevõtlus toetasid Tammoja plaani. Nüüd oli vaja leida palati liikmete hulgast keegi, kes oleks olnud nõus üldkoosolekut juhatama. “Ta pidi olema asjast teadlik ja kaasa mängima. Tema ülesanne pidi olema hääletuse korraldamine nii, et see õnnestuks. Väikeettevõtjad olid sel ajal üldsusele tundmatud, seega pidi juhataja olema keegi, keda Eestis hästi teati ja kellel oleks selliseks “riigivastaseks” tegevuseks julgust. Jõudsime Ülo Pärnitsaga kokkuleppele,” kirjeldab Tammoja ajaloolise päeva ettevalmistamist. 

21. märtsil 1989 Tallinnas Eesti Projekti saalis toimunud üldkoosolek kulges plaanitult. “ENSV Kaubandus-Tööstuspalati presiidiumi esimees ei viibinud kohal, seega olid volitused minul. Avasin üldkoosoleku ja tegin ettepaneku valida Ülo Pärnits koosoleku juhatajaks. Valitigi. Seejärel andis koosoleku juhataja sõna mulle. Tegin lühikese sissejuhatuse ja seejärel kohe ettepaneku lõpetada NSVL Kaubandus-Tööstuspalati tegevus Eesti territooriumil ja taasasutada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Koosoleku juhataja pani ettepaneku kohe hääletusele − enamik oli poolt, kvoorum oli kohal, üllatusmoment tegi oma töö − asi oli tehtud!” on Tammoja uhke. Eesti Vabariigi taassünnini oli jäänud veel veidi rohkem kui kaks aastat.

Nii taastatigi koda 21. märtsil 1989, mitte ei asutatud uut organisatsiooni. Sel on põhimõtteline vahe. Nagu on põhimõtteline vahe selleski, et kaks aastat hiljem taastati Eesti Vabariigi iseseisvus, mitte ei rajatud uut riiki.

OLULISED VASTU VÕETUD SEADUSED ETTEVÕTJATE ABISTAMISEKS VÕI KOJA ETTEPANEKUL TEHTUD MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES

1989 – maksuseadus, ettevõtluse seadus;
1990 – omandiseadus;
1991 – välisinvesteeringute seadus;
1992 – ettevõtete tulumaksu seadus, põhiseadus, töölepingu seadus;
1993 – täiskasvanute koolituse seadus;
1995 – äriseadustik;
1996 – mittetulundusühingute seadus;
1999 – uus tulumaksuseadus ettevõtetele;
2000 – kutseseadus, väärtpaberite keskregistri seadus, sotsiaalmaksuseadus, tehnilise normi ja standardi seadus;
2001 – käibemaksuseadus, tolliseadustik;
2002 – pankrotiseadus, võlaõigusseadus, raamatupidamise seadus, maksukorralduse seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus;
2004 – äriseadustiku muudatused, konkurentsiseaduse muudatused, riigihangete seadus, reklaamiseadus, käibemaksuseadus pakendiseaduse muudatused, pakendiaktsiisi seaduse muudatused, alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muudatused;
2006 – uue riigihangete seaduse muudatuse eelnõu, jäätmeseaduse, pakendiseaduse, karistusseadustiku muutmine,  äriseadustiku muutmine, valitsuse määruse “Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete” täpsustav loetelu;
2007 – riigihangete seadus;
2008 – saneerimisseadus, hasartmängumaksuseadus, reklaamiseadus,rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus;
2009 – uus töölepingu seadus;
2010 – uus välismaalaste seadus, riigihangete seaduse muudatused;
2011 – uus keeleseadus, äriseadustiku muudatused (nt OÜ asutamine sissemakseid tegemata), euro kasutusele võtmise seadus;
2012 – tulumaksuseaduse muudatused (lähetusega seotud majutuskulud), kohalike maksude seadus (maksude loetelus kaotati müügimaks);
2013 – välismaalaste seaduse muudatused, kutseõppeasutuste seadus (õppepraktika korraldamine lihtsustus);
2014 – majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, töötamise registri käivitumine, käibemaksuseaduse muudatused (käibedeklaratsiooni lisa, firmaautode sisendkäibemaks)
2015 – uus ehitusseadustik, uus täiskasvanute koolituse seadus, karistusseadustiku muudatused, uus planeerimisseadus, pakendiseaduse muudatused, maksukorralduse seaduse muudatus (maksumuudatustest peab vähemalt pool aastat ette teada andma), tulumaksuseaduse muudatused (lähetuse päevaraha suurendamine);
2016 – pakendiseaduse muudatused (väikeettevõtjad vabastati pakendiaruande auditeerimise kohustusest), tulumaksuseaduse muudatused (välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär tõsteti 50 euroni), töölepingu seaduse muudatused (alaealiste tööregulatsioon muutus leebemaks);
2017 – uus riigihangete seadus, välismaalaste seaduse muudatused (nt 1,24-kordne Eesti keskmise palga nõue asendus keskmise palgaga), raamatupidamise seaduse muudatused (nt lihtsustati väikeettevõtjate majandusaasta aruande nõudeid), tulumaksuseaduse muudatused (nt töötaja majutamise kulud vabastati osaliselt erisoodustusmaksust), maksukorralduse seaduse muudatused (töötajate arvu ja käibe avalikustamine);

 

Huvitavaid FAKTE

1989. aasta 21. märtsil taastati iseseisev Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
1989. aasta septembris taasalustas ilmumist kaubandus-tööstuskoja Teataja.
1990. aastal avati kaubandus-tööstuskoja esindused Pärnus ja Kuressaares.
1991. aastal avati kaubandus-tööstuskoja Tartu esindus.
1991. aastal andis kaubandus-tööstuskoda koostöös taanlastega välja esimese väljaande Estonian Export & Business Directory. Aastast 1998 ilmub see nime all Estonian Export Directory.
1992. aastal taastati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmelisus rahvusvahelises kaubanduskojas (ICC).
1992. aastal sõlmiti Kieli tööstus- ja kaubanduskoja ning Eesti kaubandus-tööstuskoja koostöölepe.
1993. aastal sai Eesti Kaubandus-Tööstuskojast Euroopa kaubanduskodade assotsiatsiooni (Eurochambers) liige.
1993. aastal alustas tööd kaubandus-tööstuskoja arbitraaž.
1993. aasta jaanuaris väljastas kaubandus-tööstuskoda esimesed päritolu-sertifikaadid.
1994. aasta 11. aprillil toimus kaubandus-tööstuskoja erakorraline kongress, muudeti oluliselt põhikirja.
1994. aastal ilmus esimene kaubandus-tööstuskoja aastaraamat.
1995. aastal saatis äridelegatsioon esimest korda vabariigi presidenti riigivisiidil Ameerika Ühendriikidesse ja Mehhikosse.
1996. aasta 15. novembril väljastas kaubandus-tööstuskoda esimese ATA-märkmiku. 
1996. aastal korraldas kaubandus-tööstuskoda esimese Pärnu juhtimiskonverentsi.
1996. aastal asutati euroinfo keskus.
1997. aastal rahastas kaubandus-tööstuskoda president Lennart Meri soovil kunagiste riigitegelaste portreede valmimist. Portreed ripuvad Kadriorus presidendi kantselei seintel.
1997. aastal algatas kaubandus-tööstuskoda Eesti kaupade tarbimise suurendamiseks turunduskampaania “Head Eesti asjad”.
1997. aastal algatati mitu tava: kevadball, tenniseturniir. Algas kaubandus-tööstuskoja juhatuse ja riigi presidendi kohtumise traditsioon.
1997. aastal töötasid tööandjate ning kutse- ja erialaühendused kaubandustööstuskoja eestvedamisel välja töötajate kvalifikatsioonisüsteemi kontseptsiooni ja selle rakendamise tegevuskava (alates 2001. aastast arendab seda SA Kutsekoda).
1998. aastal asuti koja eestvedamisel välja töötama kutseseadust.
1998. aastal algas kaubandus-tööstuskoja ärihooaja avamise tava.
1998. aastal algasid Eesti ja Euroopa Liidu ametlikud ühinemisläbirääkimised, kus koda täitis ettevõtjate esindaja vastutusrikast rolli.
1998. aastal sai kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel täishoo kutsereform, mille eesmärk oli tasakaalustada nõudmist ja pakkumist tööturul.
1998. aastal anti välja Ekspordi käsiraamat.
1999. aastal anti esimest korda välja kaubandus-tööstuskoja aumärgid.
1999. aastal anti välja esimesed kinnisvarahindajate kutsetunnistused.
2000. aastal avati kaubandus-tööstuskoja Ida-Virumaa esindus Jõhvis.
2000. aastal hakati liikmetele saatma elektroonilist uudiskirja/infolehte.
2001. aastal hakati väljastama liikmemaksu arveid elektrooniliselt.
2001. aasta 15. juunil esitas kaubandus-tööstuskoda Harju maavalitsuse korraldatud kinnistuoksjonil ainsana pakkumise kinnistule Toom-Kooli 17. Pakkumine oli kõigi nõuete kohane ja Harju maavalitsus kinnitas selle.
2001. aastal enne ühinemist Euroopa Liiduga korraldas kaubandus-tööstuskoda koolitussarja “Ettevõtja eurofoorum”, et valmistada firmasid ette tegutsemiseks ühisturul.​​​​​​​
2000., 2005., 2010. aastal koostati raamat “Kes on kes Eesti majanduses?”.
2000. aastate alguses saavutati muutus maksu- ja tolliameti suhtumises ettevõtjatesse: vähenes vaenulikkus ettevõtjate suhtes.
2002.–2004. aastal algatati kutsehariduse väärtustamiseks ühisprojekt ETV-ga: saatesari “Ametilood”.
2002.–2005. aastal korraldati koostöös Eesti Päevalehe ning riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusega kutseõppeasutuste noortele loovvõistlus “Mina ja ettevõte”. ​​​​​​​
2003. aasta 9. juulil sõlmiti koostöömemorandum Eesti Vabariigi valitsusega. Memorandumis kokkulepitu täitmiseks kohtuvad ettevõtlusorganisatsioonide ja valitsuse esindajad regulaarselt kord kvartalis.
2003. aastast koostab kaubandus-tööstuskoda Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelit.
2003. aastal algas nn euroauditi projekt. Ligi 80 ettevõttes toimus audit, et mõõta ettevõtete valmisolekut Euroopa Liiduga ühinemiseks. Ettevõtted said täieliku info nende tegevust reguleerivatest õigusaktidest Euroopa Liidus.
2003. aasta septembris toimunud Euroopa Liidu ühinemisreferendumi eel korraldas kaubandus-tööstuskoda kampaania “Jah, me tuleme!”.
2004. aastal toetati Raimo Pullati raamatu “Lootuste linn Peterburi ja Eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917” väljaandmist.
2004. aasta 22. septembril avati näitus “Head Eesti asjad”.
2004. aastast osaleb kaubandus-tööstuskoda Tallinna ettevõtluspäeval.
2005. aastast alustati ettevõtjate teavitamist euro kasutuselevõtu teemadel.
2005. ja 2011. aastal anti koostöös Junior Achievmentiga välja “Majandusõpik gümnaasiumile” (2011 lisandus EBS).
2007. aastal anti välja kogumik “Näiteid Eesti ettevõtete ühiskondlikult vastutustundlikest tegevustest”.
2008. aastal anti välja raamat “Leading Brands of Estonia”.
2008. aasta algusest on kaubandus-tööstuskoda 40 riiki ja 600 organisatsiooni hõlmava võrgustiku Enterprise Europe Network koordinaator Eestis.
2008. aastal kogunes esimest korda ettevõtlusõppe mõttekoda, mille eesmärk oli edendada ettevõtlikku mõtteviisi. Algas sihipärane tegevus ettevõtlusõppe süsteemseks rakendamiseks Eestis.
2009.–2010. aastal korraldati 20 720 osalejale suurejooneline koolitusprojekt “Mentoripõhine e-õpe”. Õpetati kasutama e-keskkonna teenuseid.
2009. aastal algas kõrgetasemeline ekspordi arendamisele suunatud koolituste ja diskussioonide sari “Ekspordi akadeemia”.
2010. aasta suvel korraldas kaubandus-tööstuskoda koostöös konjunktuuriinstituudiga ekspordiprobleemide uuringu, mille käigus küsitleti ligi 400 juba eksportivat ettevõtjat. Aruanded annavad ülevaate firmade käekäigust välisturgudel ja nende põhjal saab otsustada, mis järeldusi või ennetavat tegevust on vaja riiklikul tasandil ning mida saavad teha ettevõtjad ise.
2010. aasta oktoobris käivitas kaubandus-tööstuskoda projekti “Talendid koju”, mille eesmärk oli viia tööandjatega kokku andekaid noori, kes on läinud välismaale õppima või tööle. ​​​​​​​
2010. aastal toimus Hiinas ärifoorum “BENCH Nordic Room”.
2010. aastal toimus koolitussari “Tere, euro”.
2010. aastal allkirjastati ettevõtlusõppe edendamise kava “Olen ettevõtlik”.
2010. aastal algatas kaubandus-tööstuskoda kampaania “Euro hinda ei tõsta”.
2012. aastal moodustas kaubandus-tööstuskoda koos kuue aktiivse ettevõttega koostöövõrgustiku “Unistused ellu!”.
2012. aasta suvel valmisid Koja initsiatiivil ekspordijuhi ja ekspordi müügijuhi kutsestandard. Koda on aastate jooksul osalenud aktiivselt  kutsesüsteemi arendustegevuses ning algatanud majanduse kitsaskohtades kutsestandardite väljatöötamist.​​​​​​​
2014. aastal esitas kaubandus-tööstuskoda koos 1300 ettevõtjaga riigikogule ettepaneku, et maksumuudatustest tuleb teada anda vähemalt pool aastat ette. See tähendab, et riik ei saa enam üleöö makse tõsta ja ettevõtetel on rohkem aega muudatustega kohanemiseks. Esimest korda jõudis rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek seadusesse.​​​​​​​
2014. aastal sõlmisid kaitsevägi, kaitseministeerium, kaubandus-tööstuskoda ning tööandjate keskliit hea tahte ja koostöö kokkuleppe, et rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse ning suurendada õppekogunemistel osalevate reservväelaste osalust.
2015 - Riik käivitas nn nullburokraatia projekti koda esitas riigile 62 ettepanekut halduskoormuse vähendamiseks.
2016 – toimus esimene ümbrikupalkade teemaline küsitlus, kus selgus, etvähenenud on täiesti mustalt makstava ümbrikupalga osakaal, kuid mõnevõrra on suurenenud osaliselt makstava ümbrikupalga osakaal.
2017 – Kaubanduskoda pöördus 2017. aastal kohtusse, et saada vastus küsimusele, kas maksukorralduse seaduses olev 6 kuu reegel, mille kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma 6 kuud, kehtib ning millistel tingimustel on lubatud sellest reeglist kõrvale kalduda.
​​​​​​​2018 –tervise- ja spordikulud vabastati erisoodustusmaksust

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA JUHID LÄBI AASTATE

Peeter Tammoja
juhatuse esimees 1989–1995

Toomas Tamsar
peadirektor 1994–1998

Mart Relve
peadirektor 1998–2002

Siim Raie
peadirektor 2002–2011

Toomas Luman
juhatuse esimees alates 1995

Mait Palts
peadirektor alates 2011

 

Vaata ka koja 90. juubeliks loodud juubeliraamatut, mis räägib Eesti ettevõtluse arengust läbi aegade. Raamatu leiad siit