35 seadust muutev kobareelnõu ei ole tänaseks veel jõustunud

Tegime ettevõtete jaoks ülevaate kobareelnõust, mille Riigikogu võttis vastu 20. aprillil ja mis sisaldab 35 seaduse muudatusi seoses eriolukorra kehtimisega. Näiteks näeb eelnõu ette mitmeid muudatusi välistööjõu regulatsioonis ning pikendab erinevate tõendite ja muude dokumentide kehtivusaega. Eelnõu ei ole tänaseks veel jõustunud.

Välismaalaste seaduse muudatused
Eelnõu võimaldab välismaalasel, kes viibis Eestis 2020. aasta 17. märtsi seisuga, lühiajaliselt Eestis töötada välismaalaste seaduses sätestatud ajalist piirangut (365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul) ja töötasu nõuet kohaldamata, kui tema tööandja tegeleb taime- või loomakasvatusega. Kaubanduskoda tegi Riigikogule ettepaneku laiendada seda erisust kõikidele sektoritele, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Välismaalaste seadusesse lisandub ka säte, mis võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil lõpetada välismaalase viibimisaeg Eestis või tunnistada kehtetuks pikaajaline viisa, kui välismaalase tööleping, muu leping või tegevus lõpeb või on lõppenud ning välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine.

Nendel välismaalastel, kellel ei olnud võimalik päritoluriiki naasta ja kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, võimaldab eelnõu taotleda Politsei- ja Piirivalveametist pikaajalist viisat peale seda, kui hädaolukord või eriolukord on lõppenud.

Lisaks annab eelnõu Vabariigi Valitsusele õiguse hädaolukorras või eriolukorras pikendada lühiajalise Eestis töötamise lubatud tähtaega. Kehtiv seadus võimaldab üldjuhul Eestis lühiajaliselt töötada 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul, kuid muudatuse kohaselt võib Vabariigi Valitsus seda pikendada kuni 730 päevani 913 järjestikuse päeva jooksul ehk kaheks aastaks kahe ja poole aasta jooksul.

Töötukassalt saadud palgatoetuse tagasinõue eriolukorras
Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt peab tööandja palgatoetuse täies ulatuses tagastama, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ettenähtud aja möödumist. Muudatus annab Töötukassale kaalutlusõiguse loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade tööandjalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga. Tööandjale jääb kohustus põhjendada, et ta ei suutnud teenuse kasutamise tingimusi täita tulenevalt hädaolukorrast.

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine peatatakse eriolukorra ajaks
Juriidilise isiku juhatus on kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Eelnõu kohaselt peatub selle tähtaja kulgemine eriolukorra ajaks. Selle ajavahemiku jooksul ei saa pankrotiavaldust esitada ka juriidilise isiku võlausaldaja, välja arvatud töötaja, kes ei saa eriolukorras ette nähtud töötasu hüvitist.

Muudatused seoses keskkonna – ja kompleksloa nõuetega
Keskkonnaamet võib eriolukorra ajal muuta vee erikasutust reguleeriva keskkonnaloa ja kompleksloa nõudeid ilma kõiki keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, veeseaduses ja tööstusheite seaduses sätestatud loa muutmise menetluse nõudeid järgimata, kui loa nõuete täitmine ja menetluse nõuete järgimine pole eriolukorra ajal tekkinud objektiivse takistuse tõttu võimalik. Muudatuste rakendamine on piiratud eriolukorra ajaga või kuni 90 päeva peale eriolukorra lõppu.

Atesteerimistunnistuste, mille kehtivus lõppeb eriolukorra ajal, omajatel on õigus jätkata vee‑ ja joogiveeuuringute proovide võtmist atesteerimistunnises nimetatud valdkondades arvestades veeseaduses kehtestatud nõudeid. Ka selle sätte kehtivusaeg on piiratud eriolukorraga või mitte kauem kui 6 kuud peale eriolukorra lõppu.

Vajadus eriolukorrast tulenevalt luba muuta ei teki üksnes vee-ettevõtetel, vaid ka muudel keskkonnaloa või kompleksloa omajatel (nt maavara kaevandajad, mitmesugused tööstusettevõtted), kellel on samuti loaga määratud heite piirväärtustele vastamise (sellest tulenevalt reovee puhastamise kohustus) ja seire kohustus, kuid reovee puhastamiseks vajalike kemikaalide tarneraskuste ja veeproove analüüsivate laborite sulgemise tõttu ei ole neid kohustusi võimalik täita.

Kutseliste autojuhtide pädevustunnistused
Autoveoseadust täiendatakse nii, et kui kutselise autojuhi pädevust tõendav dokument aegub vahemikus 1. märts kuni 30. november ja tal ei ole praeguse eriolukorra tõttu võimalik läbida vajalikku täiendkoolitust, võib ta Maanteeametilt taotleta ilma koolituseta uut ajutist pädevust tõendavat dokumenti, mis kehtib selle aasta 30. novembrini. Ka juhul, kui ohtlikke veoseid vedaval juhil ei ole praeguse eriolukorra tõttu võimalik läbida nimetatud ajavahemikus ADR-i kohast täienduskoolitust ja sooritada eksamit, võib juht samuti taotleda uut ajutist koolitustunnistust kehtivusega kuni selle aasta 30. novembrini. Muudatus võimaldab kutselistel juhtidel, kelle pädevustunnistus hakkab aeguma, jätkata töötamist autovedusid korraldava ettevõtete juures. Riigilõivu nende ajutiste dokumentide eest tasuma ei pea.

Ohtliku kauba veoga tegeleva ettevõtja ohutusnõuniku pädevustunnistus
Kemikaaliseadust täiendatakse nii, et kui ohutusnõuniku pädevustunnistuse kehtivus lõpeb ajavahemikul 1. märts kuni 1. november ja tal ei ole praeguse eriolukorra tõttu võimalik vajalikku koolitust ja tunnistust saada, võib ohutusnõunik taotleda uut ajutist tunnistust kehtivusega kuni 2020. aasta 30. novembrini. Ohutusnõuniku tunnistuse annab Maanteeamet ja raudtee valdkonnas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigilõivu ei pea sellise ajutise dokumendi eest tasuma.

Pikeneb töötaja tervisetõendi kehtivus nakkushaiguste levikut soodustavatel tegevusaladel
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt on tööandja kohustatud nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta, kui töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut. Tervisetõend on nõutav vastava seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud valdkondades, s.o nt toidu käitlejad, õpetajad, lasteasutuse töötajad, kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad jt.

Eelnõu loob tööandjatele võimalus võtta eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vajaduse korral tööle ka neid inimesi, kellel tervisetõendeid ei ole. Samuti saavad edasi töötada ka need inimesed, kelle tervisetõendi kehtivusaeg eriolukorra ajal läbi saab. Tervisekontroll tuleb läbida ja kehtiv tervisetõend saada 90 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.

Selleks, et eriolukorra perioodil oleksid nendes valdkondades siiski tagatud nakkusohutud tingimused, pannakse tööandjale kohustus nõuda töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et tal ei ole tuvastatud nakkushaigust, talle teadaolevalt ta ei põe nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid. Selleks võib tööandja koostada nt ankeedi või kasutada Terviseameti kodulehel olevat tervisedeklaratsiooni ankeeti.

Lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisekontroll ja tervisetõend
Lõhkematerjaliseaduse kohaselt peab lõhkaja, lõhkemeister ja pürotehnik läbima tervisekontrolli nii enne tööle asumist kui ka töötamise ajal perioodiliselt, st et teatud aja tagant tuleb läbida uus tervisekontroll. Kontrolli kohta väljastatakse tervisetõend. Eelnõuga lisatakse erand, et kehtivat tervisetõendit ei pea olema juhul, kui tervisetõend lõppeb eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul eriolukorra lõppemisest alates. Sel juhul ei peatata kutsetunnistuse kehtivust kehtiva tervisetõendi puudumise tõttu ja töötajad saavad jätkata tööd lõhketööde või ilutulestiku korraldamisega tegelevate ettevõtjate juures ilma kehtiva tervisetõendita 30 päeva pärast praeguse eriolukorra lõppemist.

Pikeneb maamõõtjate tegevuslitsentsi kehtivus
Alates 1.07.2018 kehtima hakanud maakatastriseaduse muudatuste järgi antakse maakorraldustööde tegevuslitsents üksnes füüsilisele isikule ja juriidilistele isikutele juba väljastatud tegevuslitsentsid kaotavad kehtivuse 1.07.2020. Eelnõu järgi pikeneb aga selle litsentsi kehtivuse aeg. Nimelt, kui enne 1. juulit antud litsents peaks praegu aeguma, siis võib selle litsentsi alusel tegutseda veel kuus kuud pärast praeguse eriolukorra lõppemist. Seega pikendatakse juriidiliste isikute litsentside lõplikku kehtivusaega ning ka füüsiliste isikute aeguvate litsentside kehtivust.

Raudteeseaduse erandid, et liiklus raudteel saaks jätkuda
Vastavalt raudteeseaduse alusel kehtestatud korrale peab raudteetöötaja läbima perioodilisi tervisekontrolle 5, 3 või 1 aasta järel. Et raudteetöötajad saaks oma tööülesandeid täita ka eriolukorra tingimustes, kus tervisetõendite andmist ei toimu, on sätestatud erand, et raudteetöötaja võib oma tööülesandeid täita ka kehtiva tervisetõendita ning kehtiva tervisetõendi puudumise tõttu ei peatata ka raudteeveeremi juhtimise õigust. Raudtee-ettevõtja peab käepäraste vahendite ja sisekorraeeskirjadega tagama, et töötaja terviseseisund tagab raudteetöö ohutuse.

Erand kehtestatakse ka kutsetega seoses: kui tulenevalt eriolukorrast ei ole võimalik kutset uuendada, loetakse isiku pädevus tõendatuks lõppenud kutse alusel.

Sideettevõtjad peavad hakkama ohtudest teavitama ka rändlusteenuse kasutajaid
Elektroonilise side seadust täiendatakse nii, et sideettevõtjal on alus töödelda lisaks enda klientide asukohaandmetele ka rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid selleks, et teavitada elu ja tervist ohustavast sündmusest. Nimelt võib valitsusasutus kohustada sideettevõtjat teavitama lisaks oma klientidele ka Eestis rändlusteenust kasutavate välisriikide sideettevõtjate kliente (s.o neid isikuid, kes viibivad ajutiselt Eesti sideettevõtja mobiilsidevõrgus). Kusjuures, kui praegu võib sideettevõttele sellise kohustuse panna ja juhiseid edastada ainult Politsei- ja Piirivalveamet või päästeasutus, siis muudatuse järel võib seda teha ka muu valitsusasutus, eriolukorra juht või eriolukorra tööde juht. Piiranguks sätestatakse, et sideettevõtjat võib teavitamiseks kohustada vaid juhul, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult vajalik.

Muudatus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist. Muudatust on võimalik kasutada ka tulevaste eriolukordade puhul.

Ravimite kättesaadavuse tagamine
Ravimiamet saab õiguse hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada ajutisi erandeid ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuetes, ravimite kliiniliste uuringute nõuetes, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuetes ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Olukordades, kus esmaülesandeks on tagada ravimite kättesaadavus, on põhjendatud piirata otsepostitusi ja muul viisil ravimi reklaami. Samuti võib olla vajadus piirata ravimite väljastamist apteegist (koguseliselt) või piirata hulgimüügitasandil (väljastada võib ainult raviasutusele).

Lisaks võimaldatakse üldapteegi haruapteegi pidamine üle 4000 elanikuga linna linnaosas juhul, kui linna lähim apteek asub 10 km kaugusel ning on põhjendatud vajadus ravimite kättesaadavusele selles piirkonnas. Selleks võib olla erinevaid põhjuseid, näiteks lähima apteegi kaugus või demograafilised andmed (elanikonna vanus) vms. Haruapteegi tegevuse võimaldamine ei ole enam põhjendatud, kui linnaosas avatakse nõuetekohane üldapteek.

Kohalikud omavalitsused saavad võimaluse võtta suuremas mahus laenu
Ajutise meetmena võimaldatakse kohalike omavalitsuse üksustel võtta aastatel 2020 ja 2021 laenu suuremas mahus. Neil aastatel võib netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordse vaheni praeguse kuuekordse vahe asemel. Sisuliselt suurendab eelnõu laenu ülempiire umbes 1,7 miljardile eurole praeguse 1,2 miljardi asemel. Muudatuse eesmärk on võimaldada koroonaviirusest tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil KOVidel võtta suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks mõeldud investeeringute tegemiseks.

Riigikogu võttis kobareelnõu vastu 20. aprillil, kuid president ei ole eelnõud veel välja kuulutanud. Seega ei ole eelnõu veel jõustunud.

Kui Sul tekib küsimusi eelnevate muudatuste kohta, siis anna sellest teada meie juristidele e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Vaata lisaks: Riigikogus vastu võetud kobareelnõu