4 ettepanekut välismaalaste seaduse muutmiseks
Kaubanduskoda pöördus Siseministeeriumi poole, et muuta välismaalaste seaduses Eestis registreeritud renditöö vahendaja deposiidiga seonduvaid sätteid leebemaks või kaotada nõue täielikult.
Alates 2016. aasta algusest on Eestis registreeritud renditöö vahendajad pidanud täitma deposiidi nõuet, mille kohaselt peab ettevõtja hoidma deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist. Selle nõude peamiseks eesmärgiks oli seletuskirja kohaselt renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmine ning riskide maandamine, et Eestisse ei loodaks fiktiivseid personalirendiettevõtteid, eesmärgiga hakata massiliselt välismaalasi Eestisse toimetama. Kaubanduskoja hinnangul tuleks nüüd peale viite aastat hinnata, kas ja kuidas on deposiidinõue täitnud oma algset eesmärki. Samuti oleks tähtis teada, miks on deposiidinõude kehtimine jätkuvalt vajalik, kui sisuliselt saab renditöötajaid Eesti ettevõtjale pakkuda ka mõnes teises liikmesriigis asuva tööandja kaudu.
Deposiidi suurus töötasufondist on ebamõistlikult suur
Kojale teadaolevalt kontrollis Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aasta alguseni deposiidinõude täitmist ühe kuu töötasufondi pealt ning ei arvestanud välismaalasele antava elamisloa või lühiajalise töötamise perioodi pikkust. PPA muutis selle aasta alguses oma tõlgendust, ning lähtub nüüd põhimõttest, et deposiidis peab olema vahendeid vähemalt 10 protsenti välismaalase 12 kuu töötasufondist.
Uus tõlgendus on tekitanud aga olukorra, kus osad renditöö vahendajad on pidanud olulisel määral suurendama deposiiti. Näiteks kui renditöö vahendajal on 11 töötajat (10, välismaalast, kes töötavad Eestis 9 kuud, ja üks Eesti kodanik), kelle töötasu suurus on 1500 eurot, siis PPA varasema tõlgenduse kohaselt oleks pidanud tööandja tasuma deposiiti ca 2131 eurot (10% 11 töötaja ühe kuu töötasufondist). Uue tõlgenduse kohaselt peab toodud näite korral tööandja deposiidis olema vahendeid vähemalt ca 17 437 eurot (10% 10 välismaalase 9 kuu töötasufondist). Seega võib juhtuda, et PPA tõlgenduse muutmise tõttu peab tööandja suurendama deposiiti mitu või isegi mitukümmend korda.
Deposiidinõude võiks kaotada
Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et välismaalaste seaduse nõuete rikkumisega on olnud probleeme eelkõige olukordades, kus Eestis töötava välismaalase tööandja asub mõnes teises Euroopa Liidu riigis ning selline tööandja on rentinud välismaalasest töötaja või pakkunud rentimisele sarnast teenust Eesti ettevõtjale. Sellistele juhtudele ei kohaldu deposiidinõue ning seetõttu on tekkinud küsimus, kas Eestis registreeritud renditöö vahendajale kehtiv deposiidinõue on endiselt proportsionaalne meede.
Koda tegi ministeeriumile ettepaneku deposiidinõue seadusest välja jätta, või kui seda ei ole võimalik teha, siis kaaluda lahendust, kus deposiidinõude täitmisest on vabastatud usaldusväärsed Eestis registreeritud renditöö vahendajad. Näiteks kui renditöö vahendaja ei ole rikkunud varasemalt välismaalaste seadusest tulenevaid nõudeid ning on tasunud tööjõumakse vastavalt kehtivatele seadustele, siis võiks eeldada, et sellise tööandja puhul on väga väike risk rikkumise toimepanemiseks ning renditöö vahendaja võiks vabastada deposiidinõude kohustusest.
Lisaks tegime ettepaneku täiendada deposiidinõude sõnastust selliselt, et renditöö vahendajal peab olema deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase ühe kuu töötasufondist, mitte 12 kuu töötasufondist nagu on praegune PPA tõlgendus.
Samuti võiks lubada ettevõtjatel tagada minimaalsete vahendite olemasolu ka muudel viisidel kui deposiit. Näiteks turismiseadus lubab reisiettevõtjal turismiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel kasutada kahte tagatise liiki: garantii ja kindlustus. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja korra kohaselt võib tagatiseks olla deposiit ja krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii. Sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku lisada välismaalaste seadusesse täiendavaid võimalusi, mille abil on renditööjõu vahendajal lubatud täita minimaalsete vahendite olemasolu nõuet. Ühe võimalusena tuleks kaaluda krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii lubamist. Sellisel juhul ei ole renditööjõu vahendajal kohustust hoida raha lihtsalt deposiidikontol, vaid ettevõtja saaks valida ka muid lahendusi nõude täitmiseks.