5 nõuannet, kuidas anda uueks aastaks efektiivseid lubadusi
Enamasti on aasta lõpp ettevõtetes väga kiire aeg, mil on vaja teha veel viimased töised pingutused, et pühadeks ajutiselt hoog maha võtta. Tahes-tahtmata hakkavad mõtted liikuma ka selle peale, mida järgmine aasta endaga kaasa võib tuua, ning isegi kui me ettevõttega seotud uusaastalubadusi ei sea, on sellele mõtlemisest raske pääseda.
Paljud organisatsioonid on viimasel aastal seisnud silmitsi väga suurte katsumustega – alustades kasvõi töötamise võimaluste ja viiside muutustest kuni ärimudelite restruktureerimise vajalikkusega. Kuidas hoolimata keerukast aastast ja ärevatest muutustest planeerida organisatsiooni arengut uuel aastal?
- samm on välja selgitada nii tugevused kui ka probleemsed, muutust vajavad kohad. Aasta lõpus on hea teha tagasivaade terve aasta kohta ning analüüsida, millised muutused on juba saavutatud ja millised raskused on teele sattunud. Mis läks hästi? Milliseid valdkondi oleks vaja tuleval aastal edendada? Põhjalik tagasivaade aitab tõsta motivatsiooni ja leida optimismi nii uute eesmärkide seadmisel kui ka pooleliolevate jätkamisel.
- Teine samm on seada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid. Mida tuleks teha praegu, et olla edukas pikemas perspektiivis? Mahukamad ja kaugemale ulatuvad eesmärgid tasub kindlasti teha väiksemates tükkideks, et pakkuda meeskonnale pidevat eduelamust, head enesetunnet ning tõsta nende motivatsiooni tegutseda ja töötada järjepidevalt kaugemate eesmärkide saavutamise nimel. Vahe-eesmärkide seadmine suurendab tõenäosust, et lõppeesmärk täitub.
- Kolmas samm on kaasata meeskond. Kui muutus mõjutab enamat kui ühte töötajat, on tähtis kaasata võimalikult varakult kõik meeskonnaliikmed. Töötajal on oluline teada, milline on seatud eesmärk, mis ajaks eesmärk seatakse, miks on muutus ettevõttele vajalik ja milline on töötaja panus. Eesmärgi jagamine aitab kogu meeskonnal muutust prioriteediks seada ja see omakorda võimaldab seatud tähtaegadest võimalikult efektiivselt kinni pidada. Uuringud näitavad, et eesmärkide üleskirjutamine ja nende jagamine tõstab eesmärgi täitmise edukust suurel määral.
- Neljas samm on valmistuda raskusteks. Juhi ülesanne on jooksvalt hinnata, kas eesmärgid toimivad. Eesmärkide suunas liikumine on süsteemne ja järjepidev tegevus, mis vajab aeg-ajalt vahekokkuvõtteid. Selleks, et puudujäägid võimalikult aegsasti tuvastada, tuleks teatud aja tagant hinnata hetkeolukorda ja leida üles raskused, mis takistavad eesmärgi poole liikumist.
- Viies samm on alustada muutustega kohe. Eesmärgid, mille suunas liikumisega alustatakse „kunagi hiljem“, jäävad enamasti saavutamata.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 6/2021 numbris rubriigis "5 nõuannet".
Autor: Kairi Alas, kliiniline neuropsühholoog