5 töövõitu seoses peagi jõustuvate pakendiseaduse muudatustega
1. mail jõustub ligi 30 muudatust pakendiseaduses, kusjuures nii mõnelgi muudatusel on oluline mõju ka ettevõtetele. Koda osales aktiivselt selle eelnõu väljatöötamises ning esitas nii keskkonnaministeeriumile kui ka Riigikogu keskkonnakomisjonile hulgaliselt ettepanekuid eelnõu muutmiseks, et seista pakendiettevõtjate huvide eest.
Järgnevalt anname ülevaate, millised koja ettepanekud jõudsid seadusesse ning millised muudatused jäid koja survel seadusesse lisamata.
1. Seadusesse ei lisandu kohustuslikke meetmeid toidupakendite ja joogitopside vähendamiseks
Pakendiseaduse muudatuste eelnõu esmane versioon nägi ette mitmeid kohustuslikke meetmeid, mida pakendiettevõtjad oleksid pidanud rakendama ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside vähendamiseks. Näiteks oleksid pakendiettevõtjad pidanud kehtestama osadele toidupakenditele ja joogitopsidele vähemalt 0,5-eurose müügihinna ning aastaks 2026 oleksid pidanud teatud toidud ja joogid olema pakendatud üksnes korduskasutuspakenditesse.
Koja ettepanekul jäid need kohustuslikud meetmed seadusest välja. Selle asemel jõustub 1. mail pakendiseaduses muudatus, mille kohaselt peab pakendiettevõtja võtma kasutusele vajalikud meetmed, et vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist aastaks 2026 võrreldes 2023. aastaga. Seadusest aga ei tulene, milliseid meetmeid ja millise ajakava kohaselt peab pakendiettevõtja rakendama. Seega saab iga ettevõtja ise otsustada, kuidas täita 2026. aastaks seatud eesmärki.
2. Tegevuskava koostamise tähtaeg lükkus hilisemaks
Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside vähendamise meetmete kirjeldamiseks tuleb pakendiettevõtjal koostada tegevuskava, mis tuleb avaldada ka ettevõtte veebilehel, kui ettevõttel on veebileht.
Kui eelnõu varasema versiooni kohaselt oleks tegevuskava pidanud valmima seaduse jõustumise ajaks ehk 2023. aasta 1. maiks, siis koja ettepanekul anti ettevõtjatele pikem tähtaeg ning tegevuskava peab valmima hiljemalt 2023. aasta 1. septembriks (§ 398).
3. Uued andmed tuleb esitada 2023. aasta, mitte 2022. aasta kohta
Pakendiettevõtjatele lisandub nõue esitada pakendiregistrisse andmed ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguste kohta (pakendiseaduse § 24 lg 41). Esialgu tuleb andmed esitada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Uus kohutus on vajalik selleks, et hinnata, kas pakendiettevõtja on täitnud oma 2026. aasta eesmärki vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimist.
Pakendiettevõtjad peavad uued andmed esitama pakendiregistrile 2023. aasta kohta, kuid võimaluse korral tuleb esitada ka 2022. aasta andmed (pakendiseaduse § 397). Eelnõu varasema versiooni kohaselt oleksid pakendiettevõtjad pidanud esitama kohustuslikus korras vastavad andmed ka 2022. aasta kohta. Koda tegi ettepaneku lükata seda tähtaega vähemalt ühe aasta võrra hilisemaks, sest pakendiettevõtjad ei kogunud 2022. aastal andmeid ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Riigikogu keskkonnakomisjon võttis ettepanekut kuulda ning lükkas andmete esitamise kohustuse ühe aasta võrra edasi.
4. Iga poe juurde ei pea panema pakendikonteinerit
Pakendiseaduse muudatuste eelnõus sisaldus ka kohustus, et pakendiettevõtja peab tagama müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti ära andmise võimaluse tarbijale. Koda oli sellele muudatusele vastu mitmel põhjusel. Esiteks ei kaasneks muudatusega märkimisväärset positiivset mõju, sest juba praegu toimub paljude pakendiettevõtjate müügikohtade territooriumitel pakendi tagasivõtmine ja jäätmete liigiti kogumine. Osades müügikohtades võib see nõue olla mõistlik, kuid samas on Eestis palju selliseid müügikohti, kus ei teki koheselt pakendijäätmeid või neid tekib väga väikeses koguses, näiteks lillepoed või jalatsikauplused, ning sellistes kohtades ei ole nõude kehtestamine vajalik. Lisaks ei olnud me veendunud, kas järelevalveasutustel on piisavalt ressurssi teostada järelevalvet selle nõude üle. Eeltoodud põhjustel tegime Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta see nõue eelnõust välja. Riigikogu nõustus meie ettepanekuga ja kirjeldatud muudatus ei jõua pakendiseadusesse.
5. Pakendiettevõtjale ei tule kohustust võtta jäätmevoost tasuta tagasi müüdud kauba pakendijäätmeid
Eelnõu varasemas versioonis sisaldus nõue, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud jäätmevoost tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja - pakendijäätmeid.
Koja hinnangul ei ole see nõue piisavalt selge ja üheselt mõistetav ning oleks võinud põhjustada kohtuvaidlusi. Näiteks jäi ebaselgeks, mida mõistetakse jäätmevoo all ning kellel oleks olnud õigus müügipakendeid tasuta tagastada. Muudatusega oleks kaasnenud ka risk, et pakendiettevõtjat või taaskasutusorganisatsiooni sunnitakse tagasi võtma üksnes neid müügipakendijäätmeid, mida ei ole võimalik ringlusesse võtta. Seega kokkuvõttes oleks muudatus tekitanud segadust ja toonud pakendiettevõtjatele kaasa suuremad kulud. Koja vastuseisu tõttu jäi see punkt pakendiseadusesse lisamata.
Põhjalikuma ülevaatega 1. mail jõustuvatest pakendiseaduse ja jäätmeseaduse muudatustest saab tutvuda SIIN.
Kui sul tekib küsimusi koja töövõitude või peagi jõustuvate pakendiseaduse muudatuste kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.