7 tähelepanekut seoses isiklike õpikontode loomisega

Euroopa Komisjon on tulnud välja ettepanekuga luua igas liikmesriigis tööealistele täiskasvanutele isiklik õpikonto, mille abil saab inimene katta tööturu jaoks olulise koolituse, nõustamise või oskuse hindamisega seotud kulu. Kaubanduskoda peab oluliseks, et loodav süsteem ei oleks bürokraatlik, ei tekitaks koolitusturul ebavõrdset konkurentsi ning oleks mõeldud üksnes tööga seotud koolituste jaoks.   

Õpikonto näol on sisuliselt tegemist inimesele eraldatud rahaga, mida iga inimene saab kasutada tööturu jaoks oluliste koolituskulude katmiseks. Komisjoni soovituse kohaselt peaks liikmesriik tagama, et igal aastal kantakse inimeste õpikontodele piisavalt vahendeid. Inimesel on õigus otsustada, millal ja milliste koolituste jaoks ta õpikontot kasutab. Näiteks on inimesel lubatud koguda vahendeid mitu aastat ning kasutada õpikontot mõne põhjalikuma koolituse jaoks. Inimene saab komisjoni soovituse kohaselt kasutada õpikontot ka näiteks siis, kui ta liigub ühelt töökohalt teisele, töökohalt õpingutele, tööhõivest töötusesse või aktiivsest elust mitteaktiivsesse. 

Kaubanduskoda esitas komisjoni õpikontode soovituse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile seitse tähelepanekut, mida ministeerium loodetavasti võtab arvesse Eesti riigi seisukohtade kujundamisel.  

1. Toetame komisjoni lähenemist, et ettepaneku näol on tegemist soovituse, mitte õigusakti eelnõuga. Igal liikmesriigil peab jääma õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel võtta kasutusele õpikonto lahendus.  

2. Inimeste elukestvas õppes osaluse suurendamiseks tuleb lisaks rahalisele toetusele panustada ka kommunikatsiooni, et tõsta teadlikkust õpikontodest ja selle kaudu saadavast kasust ning motiveerida seeläbi rohkem inimesi koolitustel osalema. 

3. Peame mõistlikuks komisjoni soovitust, et õpikontode loomise kõrvale tuleb luua tugiraamistik, mille hulka kuulub näiteks karjäärinõustamine. Jätkuvalt tuleb pingutada selle nimel, et suunata vähemalt teatud sihtgruppe koolituste osas tegema teadlikumaid ja tulevikuarenguid arvestavaid valikuid. 

4. Nõustume komisjoni soovitusega, et rohkem vahendeid tuleb eraldada nende inimeste õpikontodele, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem. 

5. Kui luua õpikontode süsteem, siis võiks selle puhul olla teatud omaosalus ka õppijal või võimalus sinna panustada. 

6. Toetame soovituses sisalduvat põhimõtet, et õpikontot saab kasutada üksnes tööturu jaoks oluliste koolituste puhul. Tööga mitteseotud koolitusi ei peaks rahastama läbi õpikontode.  

7. Õpikonto süsteem ei tohi olla keeruline ega bürokraatlik, sest vastasel korral ei hakka inimesed seda kasutama ning süsteem ei pruugi tagada juurdepääsu piisavale hulgale tööturu jaoks vajalikele koolitustele. Mõistame, et koolituste kvaliteedi tagamiseks ja pettuste vältimiseks tuleb kehtestada teatud nõuded, kuid need ei tohi olla liiga bürokraatlikud ning need ei tohi kunstlikult piirata koolitusturgu ega tekitada koolitusturul ebavõrdset konkurentsi.  

Komisjoni soovituse peamine eesmärk on võimaldada suuremal osal täiskasvanutel võtta osa koolitustest ja suurendada inimeste motivatsiooni osaleda koolitustel. 

Komisjoni soovitusega saad lähemalt tutvuda SIIN.