Aasta ohvitser on major Jaan Kessel, allohvitser vanemveebel Indrek Ojasoo

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis eile õhtul koos Riigikaitse Edendamise Sihtasutusega kaitseväe 99. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemia.

Sel aastal saavad 3200 euro suuruse preemia aasta ohvitseriks valitud kaitseväe soomuskooli ülem major Jaan Kessel ning aasta allohvitseri tiitli pälvinud kaitseväe lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.

Preemiat väljaandva riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu ja kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman väljendas head meelt, et kaitseväe ja erasektori algatatud tunnustus on kujunenud traditsiooniks, sest preemiaid antakse sel aastal välja juba 11. korda. „Meie jaoks on oluline, et see koostöö toimib ühiste väärtuste hoidmise nimel ja aitab kaasa kaitseväelaste arengule ning tihendab sidemeid erasektori ja kaitseväe vahel,“ ütles Luman. „Tiitli ja preemia saajad on eeskujuks paljudele ning innustavad igapäevaselt ka oma kolleege preemia poole püüdlema.“

2015. aasta oktoobrist Tapal asuvat kaitseväe soomuskooli juhtiv major Jaan Kessel teenib kaitseväes 1999. aastast, mil ta alustas ajateenistust tagalapataljonis. Aastatel 2012-2015 teenis major Kessel kõrgema sõjakooli taktika õppetooli lektori ja lektor-grupiülemana ning aastatel 2008-2010 Scoutspataljoni operatiivohvitserina.

Varasemalt on major Kessel teeninud rühmaülemana Pärnu üksikjalaväepataljonis ja Scoutspataljonis ning osalenud rühmaülemana ka sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis. Ta on lõpetanud kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastme kursuse ning läbinud mehhaniseeritud pataljoni lahingugrupi ülema kursuse Soomes.

Major Kesseli kandidatuuri esitanud kaasvõitlejate sõnul on ta soomuskooli ülemana näidanud end leidliku ja ebastandardseid olukordi hästi lahendava ohvitserina, kes on andnud suure panuse kaitseväe soomusmanöövervõime arendamisse. Esildise kohaselt ei ole major Kessel kunagi keeldunud jagamast oma teadmisi ning ta on vajaduse tekkimisel alati olnud valmis tegutsema ka tavalise instruktori või tulekontrollijana.

„Soomusmanöövrivõime arendamisega seotud inimeste tööd ja tegemised ei ole mööda maha pandud rööpaid kulgemine,“ ütles aasta ohvitseriks valitud major Jaan Kessel, kelle sõnul sõltub edu ja õiges suunas liikumine meeskonnast, kellele võib igas olukorras kindel olla. „Mul on see meeskond, tänu kellele saame minna jõudsalt edasi.“

Aasta allohvitser vanemveebel Indrek Ojasoo alustas teenistust kaitseväes 1998. aastal lahingukooli ajateenijana. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli veebli teenistuskohale asus vanemveebel Ojasoo eelmise aasta augustis, eelnevalt on ta teeninud muuhulgas lahingukooli instruktori ning NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on vanemveebel Ojasoo osalenud neljal korral: Kosovos meeskonna ülemana ja Afganistanis nii jaoülema, kontingendi ülema abi kui julgeoleku spetsialistina. Vanemveebel Ojasoo kandidatuuri esitajad tõstsid esile tema pühendumust teenistusele ning tema rolli lahingukooli õppurite toetamisel.

„Aasta allohvitseri tiitel tuli mulle kindlasti üllatusena, sest oma igapäevast tööd tehes ju ei mõtle sellele, kuidas sind selle eest tunnustatakse, vaid sa tahad teha seda parimal võimalikul moel,“ ütles vanemveebel Indrek Ojasoo, kelle sõnul on iga inimene täpselt nii hea, kui on meeskond tema ümber. „Tänasel päeval on lahingukool paremas seisus kui kunagi varem ja seda suuresti tänu nende inimeste panustamisele, kes võtavad allohvitseride harimist oma hingeasjana.“

Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa, major Kristian Kivimäe, major Hardi Lämmergas ja kapten Juhan Aus. Allohvitseri ergutuspreemia said vanemveebel Heigo Leht, vanemveebel Pirje Reede, veebel Margus Hoop ja veebel Ahti Pill.

Üle antavad preemiad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad aunimetuse koos rahalise ergutusega. Ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks võib teha iga kaitseväelane.

Riigikaitse edendamise sihtasutus loodi Eesti riigi ja Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.