Ajutise kaitse direktiivist Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele
02. märtsil tegi Euroopa Komisjon (EK) ettepaneku aktiveerida ajutise kaitse direktiiv, et pakkuda kiiret ja tõhusat abi Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele. ELs Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmine tähendab, et nad saavad elamisloa ning juurdepääsu haridusele ja tööturule. Ettepaneku kohaselt on konflikti tõttu ümber asuma sunnitud Ukraina kodanikel, teistel Ukraina elanikel ja nende pereliikmetel õigus kaitsele kogu Euroopa Liidus. ELis tuleb kaitset pakkuda ka Ukrainas seaduslikult elavatele muude riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kes ei saa naasta oma päritoluriiki või -piirkonda, näiteks varjupaigataotlejad või rahvusvahelise kaitse saajad ning nende pereliikmed. Isikud, kes viibivad Ukrainas lühiajaliselt ja saavad pöörduda turvaliselt tagasi oma päritoluriiki, jäävad sellise kaitse kohaldamisalast välja. Küll aga tuleks nad lubada ELi transiidi eesmärgil.
Võttes arvesse selle rünnaku erakordset iseloomu ning ELi saabuvate isikute suurt arvu, aitab ajutise kaitse direktiiv lahendada olukorda järgmiselt:
- Kohene kaitse ja õigused. See hõlmab elamisluba, eluaset, juurdepääsu tööturule, sotsiaal-, arsti- ja muule abile ning elatusvahendeid. Saatjata lastele ja teismelistele annab ajutine kaitse õiguse seaduslikule eestkostele ja haridusele.
- Riiklikele varjupaigasüsteemidele tekkiva surve vähendamine, luues väiksemate formaalsustega kaitseseisundi. Sellega püütakse vältida riiklike varjupaigasüsteemide ülekoormamist.
- Suurem solidaarsus ja vastutuse jagamine. Ajutise kaitse direktiivis sätestatud eeskirjadega jagatakse liikmesriikide vahel jõupingutusi Ukrainast ümber asustatud isikute vastuvõtmisel. EK koordineerib solidaarsusplatvormi, kus liikmesriigid saavad vahetada teavet vastuvõtusuutlikkuse kohta.
- Täiendav toetus ELi ametitelt. Frontex, Euroopa Liidu varjupaigaamet ja Europol saavad liikmesriikide taotlusel pakkuda täiendavat operatiivtuge, et tagada otsuse sujuv rakendamine.
- Piirikontrolli lihtsustamine ELi ja Ukraina piiril. Schengeni eeskirjade kohaselt võivad piirivalveametnikud erandjuhtudel ajutiselt leevendada teatavate rühmade piirikontrolli. Suunistes on sätestatud kriteeriumid, mis aitavad liikmesriikidel otsustada, kelle suhtes seda kohaldada. Näiteks võib see puudutada haavatavaid reisijaid, nagu lapsed. Kui saabuvat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tuleks kohaldada tavapärast piirikontrolli. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada teha piirikontrolli mitte piiriületuspunktis, vaid reisijate turvalisse kohta transportimise ajal või pärast seda. Need kaks meedet aitavad vähendada ooteaega piiril, et inimesed pääseksid viivitamata turvalisse piirkonda.
- Paindlikkus seoses riiki sisenemise tingimustega. Schengeni eeskirjade kohaselt võivad piirivalveametnikud lubada kolmandate riikide kodanikel siseneda liikmesriiki humanitaarkaalutlustel isegi siis, kui need isikud ei vasta kõigile sisenemistingimustele (näiteks kui neil ei ole kehtivat passi või viisat). Liikmesriigid võiksid kohaldada seda erandit, et lubada siseneda kõigil Ukraina konflikti eest põgenevatel inimestel.
- Piiriületuse lubamine ajutistes piiripunktides väljaspool ametlikke piiripunkte. See võib praeguses olukorras aidata vähendada piiril viivitusi näiteks juhul, kui mahajäetud autod tõkestavad teed ametlikesse piiripunktidesse.
- Lihtne juurdepääs päästeteenistustele ja humanitaarabi andjatele. Liikmesriigid peaksid kehtestama erikorra, et hõlbustada päästeteenistuse, politsei ja tuletõrjebrigaadide piiriületust, mh selleks, et pakkuda piiriületust ootavatele inimestele arstiabi, toitu ja vett. Samuti peaksid liikmesriigid looma piiripunktides spetsiaalsed koridorid, et tagada Ukraina inimestele humanitaarabi andvatele organisatsioonidele pääs Ukrainasse ja tagasi.
- Isiklikud asjad ja lemmikloomad. Ukraina põgenikud võivad tuua kaasa isiklikke asju tollimaksuvabalt. Suunistes selgitatakse ka koos lemmikloomadega saabujatele kehtivaid lihtsustusi.
Suunistes soovitatakse liikmesriikidel tungivalt kasutada ära toetust, mida saavad pakkuda ELi asutused. Frontexil on võimalik aidata tuvastada ja registreerida saabuvaid inimesi ning Europol on valmis lähetama ametnikke, kes toetavad liikmesriike teisese kontrolliga.
Ajutise kaitse ettepaneku peab vastu võtma nõukogu. Kui ettepanek on vastu võetud, hakatakse seda viivitamata kohaldama ja see kehtib ühe aasta. Seda ajavahemikku pikendatakse automaatselt kuue kuu kaupa veel üheks aastaks.
EK võib igal ajal teha nõukogule ettepaneku ajutine kaitse lõpetada, kui olukord Ukrainas võimaldab ajutise kaitse saanud isikute turvalist ja püsivat tagasipöördumist, või pikendada seda veel ühe aasta võrra.
Kaubanduskoda on juba teinud Eesti vastavatele ministeeriumidele ettepanekud meie kehtivaid õigusakte kiiresti muuta, et saada selged õiguslikud alused Ukraina sõjapõgenike töölevõtmiseks. Jääb üle soovida ajutise kaitse direktiivi kiiret kohaldamist.