Alternatiivkütuste taristu – tehtagu!

Euroopa Komisjon on koostanud määruse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks. Ühtlasi tühistatakse sellega eelmine valdkonda reguleeriv Euroopa Liidu õigusakt - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta.

Praegune seis
Transpordisektor sõltub endiselt suuresti fossiilkütustest. Kõigis transpordiliikides on Euroopa Liidu poliitikate ja õigusaktide kohaselt esmatähtsaks eesmärgiks kõigi transpordiliikide säästvamaks muutmine. Selleks omakorda heiteta ja vähese heitega sõidukite, laevade ja lennukite ning taastuvkütuste ja vähese CO₂-heitega kütuste kasutuselevõtu edendamine.

Seda ka tehakse, kuid mitte piisavalt kiiresti, arvab Komisjon. Protsesside kiirendamiseks tuleb luua laadimis- ja tankimistaristu üldvõrk, et kõigi transpordiliikide puhul oleks võimalik kasutada ainult vähese heitega ja heiteta sõidukeid. Eriti sõiduautode turul läheb tarbijate suur hulk üle heiteta sõidukitele alles siis, kui nad on kindlad, et saavad oma sõidukeid laadida või tankida kõikjal ELis ja sama lihtsalt nagu traditsioonilistel kütustel töötavaid sõidukeid.

Varasemalt olid direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta sätestatud sellise taristu ELis kasutuselevõtu ühiste meetmete raamistik. Selles nõuti, et liikmesriigid kehtestaksid riiklikud poliitikaraamistikud, et luua alternatiivkütuste turud ning tagada asjakohane arv üldkasutatavaid laadimis- ja tankimispunkte, eelkõige selleks, et võimaldada selliste sõidukite ja laevade vaba piiriülest liiklust TEN-T võrgus.

Liikmesriikides on seis vägagi erinev, mille tulemusena kogu ELis ei ole olemas terviklikku ega täielikku alternatiivkütuste taristu võrgustikku. Euroopa Komisjoni arvates on üheks peamiseks probleemiks see, et liikmesriikide taristu kavandamises ei ole piisavalt ambitsioonikust, järjepidevust ega sidusust, mis ongi viinud ebapiisava, ebaühtlase taristu tekkimiseni. Jätkuvalt on probleeme füüsiliste ühenduste koostalitlusvõimega, samas kui on tekkinud uued probleemid sidestandardite, sh elektromobiilsuse ökosüsteemi eri osalejate vahelise andmevahetuse osas.

Euroopa Komisjoni lahendus
Et tagada tiheda ja laiaulatusliku alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu Elis on Komisjoni hinnangul eelkõige vaja uut siduvat õiguslikku alust. Selleks siis uus määruse ettepanek, mille eesmärk on tagada, et kõik alternatiivkütust kasutavate sõidukite (sh laevade ja õhusõidukite) kasutajad peavad saama kogu ELis vabalt ringi liikuda.

Lisaks on ka erieesmärgid, mis on järgmised:

• tagada minimaalne taristu, toetamaks alternatiivsete kütusega töötavate sõidukite vajalikku kasutuselevõttu kõigis transpordiliikides ja liikmesriikides, et saavutada ELi kliimaeesmärgid;
• tagada taristu täielik koostalitlusvõime; ja
• tagada täielik kasutajateave ja piisavad maksevõimalused.

Ehk siis selle määrusega kehtestatakse liikmesriikidele siduvad nõuded, et tagada liidus piisav üldkasutatav taristu alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite laadimiseks ja tankimiseks. 

Maanteetransport
Maanteetranspordi puhul on kehtestatud kergsõidukite elektrilaadimispunktide kohustuslikud sõidukipargipõhised eesmärgid ja samuti vahemaapõhised eesmärgid kõikidele TEN-T võrgu maanteesõidukitele, sh raskeveokite taristu linnatranspordisõlmede jaoks. Konkreetsemalt näeb määrus ette, et liikmesriigid peavad tagama kergsõidukite jaoks ette nähtud üldkasutatavate laadimispunktide minimaalse katvuse oma territooriumi teedevõrgus. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et: TEN-T põhivõrgus võetakse igas sõidusuunas kasutusele üldkasutatavad kergsõidukite laadimispargid, mille maksimaalne vahekaugus on 60 km ja mis vastavad järgmistele nõuetele:
i) 31. detsembriks 2025 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 300 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 150 kW;
ii) 31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW;

TEN-T üldvõrgus võetakse igas sõidusuunas kasutusele üldkasutatavad kergsõidukite laadimispargid, mille maksimaalne vahekaugus on 60 km ja mis vastavad järgmistele nõuetele:
i) 31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 300 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 150 kW;
ii) 31. detsembriks 2035 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW.

Raskeveokite jaoks peavad liikmesriigid tagama, et: TEN-T põhivõrgus võetakse igas sõidusuunas kasutusele üldkasutatavad raskeveokite laadimispargid, mille maksimaalne vahekaugus on 60 km ja mis vastavad järgmistele nõuetele:
i) 31. detsembriks 2025 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 1400 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 350 kW;
ii) 31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 3500 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 350 kW;

TEN-T üldvõrgus võetakse igas sõidusuunas kasutusele üldkasutatavad raskeveokite laadimispargid, mille maksimaalne vahekaugus on 100 km ja mis vastavad järgmistele nõuetele:

• 31. detsembriks 2030 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 1400 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 350 kW;
• 1. detsembriks 2035 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 3500 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimisjaamast, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 350 kW;
• 31. detsembriks 2030 on igale ohutule ja turvalisele parkimisalale paigaldatud vähemalt üks raskeveokite laadimisjaam, mille väljundvõimsus on vähemalt 100 kW;
• 31. detsembriks 2025 on igas linnatranspordisõlmes kasutusele võetud kokku vähemalt 600 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad raskesõidukite laadimispunktid laadimisjaamades, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW;
• 31. detsembriks 2030 on igas linnatranspordisõlmes kasutusele võetud kokku vähemalt 1200 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad raskesõidukite laadimispunktid laadimisjaamades, mille individuaalsed väljundvõimsused on vähemalt 150 kW.

Nende eesmärkide täitmine on enam kui keeruline. Kuigi eri liikmesriikides on olukord erinev, on ka teatud sarnaseid probleeme ja ühisjooni. Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee tõi oma arvamuses välja, et eelkõige tuleb liikmesriikides kõrvaldada mitmesugused tõkked:

• kõrvaldada ebaproportsio-naalsed planeerimisnõuded, arvestades vajaliku laadimis- ja tankimistaristu suurust ning ulatust;
• tagada planeerimisseadused, mis võimaldaksid vesiniku tootmist kohapeal;
• vähendada elektrivõrguga ühendamise aegu ja võimaldada elektrivõrgu uuendamise kiirplaneeringute ettevalmistamist.

Ja veel üks väike detail – selline tuleviku taristu peab kogu Elis olema igati ja täielikult koostalitlusvõimeline. Ei tohi tekkida olukord, kus juhid peavad oma autos kaasas kandma eri adaptereid, et erinevates liikmesriikides alternatiivkütuste taristut kasutada.