Andmete väärindamine pakub triljonite jagu võimalusi

Meeldiv on lugeda Eesti digiühiskonna arengukava ja Euroopa Liidu digistrateegiat, mille põhisuunad on ühiskondlikult juba rakendumas või on areng peagi algamas. Sellised võimalused nagu digitaliseerimine, automatiseerimine, masinõpe, tehisintellekt jne säravad peavoolu kanalites üle maailma. Häid näiteid on arengu sütitamiseks ja tegevuste elluviimiseks palju. Info vähesuse üle ei saa kindlasti kurta, pigem vastupidi.

Süvenedes müra taandub ja saab selgeks, et kõikide digitaalsete edulugude läbivaks baasvõimaldajaks on andmed ja nende kvaliteedi teadlik tagamine. See ei ole üllatav, kui mõelda infotehnoloogia mõistele. Küll aga üllatab kasutamata võimaluste maht. Näiteks McKinsey ülevaadetes hinnatakse andmete väärindamise võimalusi triljonites dollarites aasta kohta.

Järgnevatest mõtetest võiks eestvedajatel abi olla digiarengu planeerimisel, sh andmete kvaliteedi tagamisel ja andmete väärindamisel.

Süsteemne digiareng
Kõigepealt tuleks teadvustada praegune olukord ning selle põhjal planeerida arengusuunad ja vajalikud võimekused. Andmehuviga nullist startides tasub esmalt katsetada, võtta ette mõni probleem ja testida andmeid lahenduste leidmiseks. Organisatsioonides, kus andmevaldkonnas on üht-teist tehtud, tuleks mõista, millised andmed on juba väärindamisel ja kuidas seda tehakse. Mõlema näite puhul on soovitatav praeguse seisu tuvastamisel kasutada andmete väärindamise küpsusmudeleid, mis ühtlasi annavad vihjeid võimalike arengusuundade kohta. Peamiseks eesmärgiks võiks strateegiliselt seada andmehalduse süsteemse rakendamise (kogu andmete elutsükli ulatuses) ja seeläbi teadlikult kõikide andmete väärindamise.

Andmehalduse eduka rakendamise eelduseks on võimekused. Esmatähtis on (uuringute abil) mõista kliente ja teisi väliseid huvipooli ning tagada ootustele vastav kogemus ja rahulolu. Vajaliku info- ja andmekirjaoskusega töötajad saavad seejärel panustada protsessidele, rollidele, meetoditele ja juhistele. Protsesside käigus tekivad ja kogunevad töödeldud andmed, mida tasub süsteemselt kasutada nii seatud eesmärkide, aga ka saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimise mõõtmiseks. Seda kõike toetavad läbimõeldud IT-rakendused ja platvormid, süsteemi arhitektuur ja juhtimine, mis seostab eeltoodud võimekused, tekitab sünergia ja aitab luua väärtust. Toimiv juhtimissüsteem tagab kooskõla, sujuvuse, paindlikkuse ja tõhususe ning väldib asümmeetriat võimekuste vahel nii organisatsioonis kui ka seda ümbritsevas ökosüsteemis, samuti eri ökosüsteemide vahel. Kvaliteetsete andmete tagamine on sealjuures vältimatu.

Andmete kvaliteet
Kõikide andmete puhul on esmatähtis tagada asjakohasus. Abiks on andmekataloogi loomine, mis sisaldab metaandmeid ehk andmeid andmete kohta. Andmekataloog tagab kooskõla standardite ja klassifikaatoritega, võimaldab taaskasutust ja aitab vältida topelttööd.

Ajalooliselt on andmete kvaliteedi kõige tuntumaks kriteeriumiks kujunenud täpsus ehk väärtuse vastavus tegelikkusele. Täpsust täiendavad ajakohasus, sidusus, võrreldavus, selgus, samuti kättesaadavus ja täielikkus. Ajakohasuse puhul on eeskujuks reaalajas andmed. Sidusus, võrreldavus ja selgus on tagatud metaandmete, standardite ja klassifikaatorite ehk sisuka andmekataloogi abil. Andmete käideldavusel ja kättesaadavusel on suur mõju IT-lahendustel.

Väärindamine on vältimatu
Andmete väärindamisega seotud konverentsidel, arendusprojektides ja muudes kooslustes on näha, et eeskujulikud organisatsioonid on andmete olulisust mõistnud. Aina tehnoloogilisemas konkurentsis on andmed ja andmete kvaliteet muutunud vältimatuks eelduseks uute väärtuste loomisel. Eestvedajatel tasub siinkohal astuda kindlal sammul edasi ja olla arenguvõimalusteks süsteemselt, teadlikult ja aegsalt valmis, mitte jääda riigi- ja muude kesksete süsteemide arengu ootele. Vajaduse korral tasub kaasata eksperte, kes suudavad oma teadmiste ja kogemustega toetada organisatsioonide digitaalseid arenguhüppeid ning kvaliteetsete tulemuste saavutamist.

Aina tehnoloogilisemas konkurentsis on andmed ja andmete kvaliteet muutunud vältimatuks eelduseks uute väärtuste loomisel.

Andmed räägivad

Andmehalduse praktilisi näiteid jagati Eesti kvaliteediühingu (EKÜ) iga-aastasel juhtimiskonverentsil, mis 2022. aastal kandis pealkirja „Andmed räägivad“. Andmete kvaliteedist rääkides said tähelepanu turvalisus ja privaatsuse tagamine, metaandmete kirjeldamine ja kooskõla saavutamine standardite abil, samuti infomüra vältimine ja tähelepanu suunamine väärtuslikule.

Juhtimiskvaliteedi puhul tõstatusid andmete abil kvaliteedi mõõtmine, protsesside analüüs ja parendamine, faktipõhiste juhtimisotsuste tegemine, töötajate arendamine, organisatsiooni arengutest ülevaadete loomine ja kokkuvõtete jagamine. Oluline on ka andmete abil ühiskonna suunamine, sh sellistel teemadel nagu tervis, haridus, turvalisus, sotsiaalabi, keskkond ja kliima, samuti elujõulisus ning elu ja elamise kvaliteet. Uute väärtuste loomise kiirenditena olid kõne all avaandmed ja superarvutite abil tuleviku arvutamine.

Täpsem ülevaade konverentsist on kvaliteediühingu kodulehel Eesti Kvaliteediühing - ühendame arengule suunatud organisatsioone ja inimesi (eaq.ee)

Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 1/2022 numbris rubriigis "KASULIKKU".
Autor: Remi Prual, Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige