Appi, IT trügib igale poole! Kas alla anda või kohaneda?
Tehnoloogia on muutunud maailmas aina olulisemaks, töö ja töötamine kolivad üha rohkem arvutisse. Tööandjad seisavad silmitsi olukorraga, kus uued lahendused nõuavad suuri investeeringuid, töötajatel on aga üha rohkem ja igas ametis olukorra ees, kus mingi osa tööst on seotud tehnoloogiaga. Kuidas muutustega kohaneda ja muutustest maksimum võtta?
Eesti Töötukassa teenusejuht Riina Kurg räägib, et iga ettevõte, kes soovib olla konkurentsivõimeline, seisab ühel hetkel silmitsi olukorraga, kus tuleb sukelduda digimaailma, mis tähendab, et muudatused ettevõtte tegevuses on paratamatud, sama paratamatud on ka uuendustega kaasnevad kulud ja mitte ainult kulu tehnikale, vaid ka inimeste väljaõppele.
„Digitaliseerimine võimaldab ettevõttel töötada senisest efektiivsemalt ja suurendada tootlikkust, aga… Tootmisprotsessi digitaliseerimine ja automatiseerimine tähendab ka seda, et senised töötajad peavad uusi oskusi õppima. See on aga omakorda kulu. Lahenduseks võib olla töötukassa tugi. Tööandjad saavad töötukassast taotleda koolitustoetust muutuste olukorras oma töötajate koolitamiseks,“ julgustab ta tööandjaid töötukassa tööandjate konsultandiga ühendust võtma või kirjutama koolitustoetus@tootukassa.ee.
Riina Kurg toob mitmeid näiteid, kus ettevõte on just sellises muutuste olukorras olnud ja töötukassa on saanud appi tulla: „Üks metallitööstusettevõte soetas eelmisel aastal tööstusroboti ning seetõttu on töötajatel vaja õppida seda kasutama. Meenub ka üks õmblusettevõte, mis võttis kasutusele uue majandustarkvara, seetõttu vajasid töötajad uue tarkvara koolitust.“
Töötukassa toetuse eesmärk on aidata töötajatel selgeks saada asju, mida lihtsalt ühe väikese loengupäevaga ei omanda. Seetõttu ongi võetud eesmärgiks, et toetatakse väljaõpet, mille puhul tuleb töötajat koolitada vähemalt 80 akadeemilise tunni ulatuses. Selline pikem koolitus annab oluliselt rohkem oskuseid, aga on tööandjale sageli kulukas. Lisaks koolituskulule saab töötukassa hüvitada ka koolitusel osalemisega tekkinud sõidukulud ja osaliselt palgakulu – toetuse suurus võib küündida ühe töötaja kohta kuni 2000 euroni.
Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja asetäitja Karin Andre julgustab, aga ka töötajaid töötukassaga ühendust võtma ja mitte pelgama tehnoloogiat.
„Tehnoloogia hõlbustab töö tegemist ja toob ellu uusi võimalusi. Lihtsamaid protsesse tuleb arvutiga täna teha juba pea igal töökohal, ole sa siis laohoidja, kaupluse kassiir, turvatöötaja või õmbleja. Hirm tehnoloogia ees tekib tavaliselt neil, kes igapäevaselt tehnoloogiat ei kasuta ja pelgavad, et robot tuleb ja võtab minu töö ära, pigem mõelda nii, kuidas tehnoloogia võiks mu tööelu lihtsamaks muuta“
Koolitusel osalemine on lihtsaim viis oma oskuste täiendamiseks ja töötukassa pakub tasuta koolitusi ka tööealisetele töötavatele inimestele. „Kui olete vähemalt 50-aastane töötaja ja teie keskmine sissetulek kuus oli eelmisel aastal alla 1291 euro, saate töötukassa toel lihvida oma seniseid arvutialaseid või nutiseadme kasutamise oskusi või omandada uue arvutigraafika või projekteerimistarkvara tarkusi,“ räägib Andre.
Esimene samm on Karin Andre sõnul aga see, et töötav inimene pöörduks töötukassasse karjäärinõustaja juurde, kes aitab jõuda selgusele millest tuleks alustada koolituse valikul, et õppimisest hiljem tööl kõige rohkem kasu oleks. Aja kokkuleppimine on vaid telefonikõne kaugusel: 15501.
Tutvu töötukassa kõikide võimalustega: https://www.tootukassa.ee/