Äriühingute tulumaksustamise raamistik ei ole hädavajalik
Euroopa Komisjon on loonud äriühingute tulumaksustamise raamistiku (BEFIT) direktiivi ettepaneku, millega soovib luua Euroopa Liidu ühtset äriühingu tulumaksu reeglistikku kontsernidele. Koda tõi Rahandusministeeriumile edastatud arvamuses välja, et lähiaastatel ei ole BEFIT-direktiivi ettepaneku elluviimine hädavajalik, sest esimene prioriteet peaks olema üleilmse miinimummaksu süsteemi elluviimisel ja rakendamisel.
Toetame ettepaneku eesmärki
Kavandatava BEFIT-direktiiviga soovib Euroopa Komisjon luua Euroopa Liidu ühtset äriühingu tulumaksu reeglistikku kontsernidele. Ettepanek mõjutab kontserne, mis koostavad konsolideeritud finantsaruandeid, mille aasta müügitulu kokku ületab 750 miljonit eurot (vähemalt kahel majandusaastal neljast) ning mille lõplikule emaettevõttele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 75% omandiõigusest või kasumi saamise õigus. Ettevõtetele ühise tulumaksu raamistiku kehtestamise eesmärk on lihtsustada ja vähendada ELis tegutsevate ettevõtete halduskoormust. Kaubanduskoda toetab ettepaneku eesmärki, kuna see tagab ettevõtete halduskoormuse ja seeläbi ka kulude vähendamise, soodustab piiriülest tegutsemist ja aitab tagada ühtset turgu.
Prioriteediks üleilmne miinimummaksu süsteem
Oleme seisukohal, et BEFIT-direktiivi rakendamine on keeruline protsess ja see tooks endaga kaasa ka lisakulusid seoses uue korra järgimise ja kohandamisega ning suurendaks liikmesriikide maksuametite halduskoormust. Hetkel on Euroopa Liidus töös mitmed maksuteemad ning kuna riikidel on juba kohustus võtta üle üleilmse miinimummaksu direktiiv aastaks 2024, siis oleme seisukohal, et BEFIT-direktiivi ülevõtmine lähiaastate jooksul võib osutuda keeruliseks ning segadusttekitavaks nii ettevõtetele kui riigile. Kaubanduskoda on seega seisukohal, et hetkel peaks fookus olema suunatud üleilmsele miinimummaksu süsteemi elluviimisel ja rakendamisel.
Ettepanek ei too täielikku harmoniseeritust
BEFIT-direktiivi ettepaneku kohaselt jääb teatud küsimustes liikmesriikidele ka õigus ise otsustada ning seega ei teki täielikku BEFIT-direktiivi ühtset kohaldamist liikmesriikides. Sellest tulenevalt peavad endiselt ettevõtted arvestama erinevate liikmesriikide reeglitega. Samas tõime oma arvamuses ka välja, et koda ei ole veendunud, et täielikult harmoniseeritud lahendus oleks Eesti ettevõtjate jaoks kõige parem lahendus, kuna teatud detailid võivad hoopis hakata negatiivset mõju avaldama. Näiteks tuleb arvestada sellega, et kui on liikmesriikide ülene harmoniseeritud lahendus, siis see võib tuua kaasa uute probleemide tekkimise just kolmandate riikide suhtes.
Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi üle võtma 1. jaanuariks 2028 ja rakendada tuleb neid 1. juulist 2028. Direktiivi ettepanekuga on võimalik tutvuda SIIN.