Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega ei tohi kehtestada tagasiulatuvaid kohustusi
Kliimaministeerium plaanib muuta atmosfääriõhu kaitse seadust ja teisi seaduseid, et Eesti õigusesse üle võtta kaks direktiivi ning lisaks viia Eesti õigus kooskõlla ühe Euroopa Liidu määrusega, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused eri valdkondades (sh laevandus ja lennundus). Eelnõuga on muu hulgas plaanis kehtestada ettevõtjatele kohustusi tagasiulatuvalt. Koda tegi ministeeriumile muu hulgas ettepaneku lükata eelnõu jõustumise aega edasi 2026. aasta 1. jaanuarile ning jätta eelnõust välja tagasiulatuvate kohustuste täitmisega seotud sätted.
Plaanis on kehtestada ettevõtetele kohustusi tagasiulatuvalt
Eelnõu mitmete punktidega on ettevõtjatele ette nähtud kohustuste täitmine tagasiulatuvalt. Näiteks on eelnõu järgi paikse heiteallika käitajal, kelle kasvuhoonegaaside heite tase ületab 80 protsentiili asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste heitetasemetest, kohustus koostada kliimaneutraalsuse kava 1. maiks 2024 iga käitise kohta ning esitada see 30. maiks 2024 Keskkonnametile. Kui seda ei ole tehtud, siis väheneb tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus 20%.
Koja hinnangul ei ole ettevõtjatele tagasiulatuvate kohustuste seadmine õiguspärane. Märkisime, et eelnõuga ülevõetavad direktiivid võeti vastu juba 10. mail 2023 ning pidid olema liikmesriigi õigusesse ülevõetud 2023. aasta 31. detsembriks. Seega oli kliimaministeeriumil piisavalt aega vajalikud muudatused Eesti õigusaktides teha.
Kohustuste kehtestamine tagasiulatuvalt ei ole meie hinnangul kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, mis näeb ette, et üldjuhul ei ole lubatud õigust tagasiulatuvalt rakendada. Eelnõus ei ole selle reegliga arvestatud, sest õiguskindluse põhimõtte rikkumise vältimiseks ei ole eelnõusse loodud vastavaid rakendus- ja üleminekusätteid. Samuti ei ole arvestatud jõustumise aja määramisel aega, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, et ettevõtjatel oleks piisavalt ning mõistlikult aega uute kohustustega tutvuda ning teha vajalikke investeeringuid.
Eelnõu leevendusmeetmed ettevõtjatele vajavad veel läbitöötamist
Eelnõu toob kaasa väga suure mõju ja kulutustega muudatused, mida ka eelnõu seletuskirjas on sedastatud, kuid vajalikud leevendusmeetmed ettevõtjatele on koja hinnangul ebapiisavad. Näiteks liidetakse laevandusettevõtted kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga ning lubatud heitkoguste ühikud tuleb tagastada iga aasta 30. septembriks, sh 2024. aasta eest 40% ulatuses. Eelnõuga ei ole aga sektorile ette nähtud tasuta heitkoguste ühikute eraldamist nagu seda on ette nähtud lennundussektorile.
Lisaks jääb kojale arusaamatuks, miks ei ole Eesti taotlenud ühtegi erandit, et leevendada laevandussektori probleeme, mis eelnõuga kaasnevad nagu seda on teinud Soome ja Rootsi. Mistõttu tegime ettepaneku koostöös sektoriga täiendavalt läbi töötada eelnõu mõjude leevendusmeetmed, et need oleksid piisavad.