Autovedude transpordiühendused pärast Brexitit
Brexit läheneb iga päevaga, kuid paraku ümbritseb lahkumist jätkuv ebakindlus. Täna ei ole selge, kas UK lahkumine toimub väljaastumislepinguga või ilma. Samuti on võimalus, et väljaastumist lükatakse hoopis edasi. Siinkohal kirjeldame autovedudega seotud võimalusi peale Brexitit.
Väljaastumisel EL ühiseeskirjad UK-s ei kehti
Euroopa Liidu liikmesriikide autoveo-ettevõtjate võimalus osutada rahvusvahelist autoveo teenust on reguleeritud peamiselt määrusega (EÜ) nr 1072/2009, milles on sätestatud vastavalt autoveo-ettevõtja tegevusalale ja rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevad ühiseeskirjad. Eeskirju kohaldatakse rahvusvaheliste vedude suhtes, mis kulgevad liikmesriigi territooriumile või sealt välja läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi, veokite puhul, mille suurim lubatud täismass on suurem kui 3,5 tonni.
Väljaastumislepingu sõlmimata jätmise korral ei oleks Ühendkuningriigi ja liikmesriikide vahelised veoste autoveo teenused pärast väljaastumist enam nimetatud määrusega reguleeritud. Samal ajal on autokaubavedu esmatähtis sektor nii Ühendkuningriigi kui ka ELi jaoks.
Mahud on suured
Ühendkuningriigi ja ELi vahel liigub igal aastal rohkem kui 4,4 miljonit kaubaveosõidukit. Ühendkuningriik eksportis 2015. aastal maanteeveo abil Euroopa Liitu 21 350 000 tonni kaupa ning Euroopa Liidust eksporditi samal ajal Ühendkuningriiki 26 816 000 tonni kaupa.
Täna toimib 43 riigis, sh 26 ELi liikmesriigis (va Küpros) ja Ühendkuningriigis Euroopa Transpordiministrite Konverentsi kindlaks määratud mitmepoolne veolubade kvoodisüsteem, mis võimaldab rahvusvahelist kaubavedu veoki registreerimisriigi ja teise liikmesriigi vahel.
Praegusi transpordimahtusid arvestades on aga 2019. aastaks välja antud lubade arv (23 252 ELile ja 984 Ühendkuningriigile) piiratud. Kõnealuste lubade arvu saab suurendada ainult Euroopa Transpordiministrite Konverentsi kõigi liikmesriikide ühehäälse otsuse alusel, mistõttu ei ole see variant reaalne lahendus, vältimaks autovedude katkemist ELi ja Ühendkuningriigi vahel.
Lahenduseks oleks ajutiste õiguste andmine
Vältimaks ühenduse ebaproportsionaalset häirimist, millel on rasked tagajärjed mõlemale poolele, on vaja kiiresti anda Ühendkuningriigi autoveo-ettevõtjatele ajutised ELis liikumise õigused tingimusel, et Ühendkuningriik kohaldab omakorda ELi autoveo-ettevõtjate suhtes samu eeskirju.
Selleks tuli Euroopa Komisjon välja määruse ettepanekuga, („Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühiseeskirjade kohta, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega“) mille eesmärk on sätestada ajutised meetmed, et reguleerida veoste autovedu liidu ja Ühendkuningriigi vahel pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist.
Meetmete eesmärk on säilitada põhiline ühendus kuni 31. detsembrini 2019. Kui Ühendkuningriik peaks vastastikused transpordiõigused tagasi lükkama, muutub kavandatav määrus kehtetuks ja Ühendkuningriigi raskeveosed tuleks kas ELi piiril ümber laadida ELis registreeritud raskeveokitele või niipalju kui võimalik, transportida väikeste tarbesõidukitega, mille lubatud mass on alla 3,5 tonni ja mille suhtes ei kehti rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu reguleerivad ühised eeskirjad.
Seega jääb üle loota, et Ühendkuningriik võtab väljaastumislepinguta lahkumisele eelneval päeval vastu samaväärsed ajutised meetmed, mis tagavad, et UKs liiklevatel ELi veostel on samad õigused, mida pakutakse Ühendkuningriigis liiklevatele veostele.
Reet Teder
Eesti Kaubandus – Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitees