Balti kodade ühispöördumine seoses tööjõuprobleemidega

Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskojad tõid ühises pöördumises välja, et Balti riikide tööturgudel on tungiv vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele ning tegid ettepanekuid, kuidas olukorda leevendada. 

Eurochambresi 2022. aasta majandusuuringu tulemused näitasid üldiselt ettevõtjate positiivset suhtumist järgmisesse aastasse. Ettevõtjate hinnangul jääb tuleval aastal tööhõive tase stabiilseks, kuid kvalifitseeritud tööjõu puudus ning üldine kiire tööjõukulude kasv on jätkuvalt suureks probleemiks.

Probleemkohtadena tõid kojad pöördumises välja, et ELi 2019. aasta vananemisaruande kohaselt ulatub vanemaealiste arv Euroopa Liidus 2050. aastaks prognooside kohaselt 28,5 protsendini. Sündimuse langus mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Balti riikides, on kaasa toonud ja toob jätkuvalt kaasa uute tööturule sisenejate palju väiksema arvu. Juba praegu on enamikus ELi riikides keskmiselt 13% võtmetöötajatest sisserändajad, samas kui Baltikumis on see näitaja ligikaudu 3%. IKT-oskuste ja digioskuste puudumine ning muutuv nõudlus teatud sektorites, nagu hotellindus, ehitus, tootmine või transport, toob kaasa selle, et Balti riikide tööturud jätkavad järgmise aasta jooksul võitlust lünkade täitmise nimel. Seoses survega tööturule kujunesid väga suureks probleemiks ka ettevõtete tööjõukulud.

Hästi korraldatud tööränne tagab majanduskasvu
Pöördumises rõhutatakse, et ränne on tavapärane ja inimesed on pidevas liikumises ning kolmandate riikide kodanike panus meie ühiskonda, majandusse ja kultuuri on tähelepanuväärne. Kojad toovad ka välja, et rännet tuleb hallata korrapäraselt, ohutult ja korrapäraselt. Kui seaduslik tööränne on hästi kavandatud ja hästi juhitud, võib see olla heaolu, innovatsiooni ja majanduskasvu allikas.

Kodade hinnangul on enamik meie riikide praegustest kolmandate riikide kodanikest töötajatest on n-ö majanduslikul eesmärgil sisserändajad, mitte varjupaigataotlejad, kes on valmis töötama ning tähendavad ühiskonnale ja riigieelarvele madalaid väliskulusid.

Kodade ettepanekud
Kojad tegid pöördumises ka mitmeid ettepanekuid, et leevendada tekkinud olukorda:

• Balti riikide valitsused peaksid aktiivselt osalema regulatsioonide läbivaatamise protsessis, mis mõjutavad rännet;
• Balti riigid peaksid tegema senisest rohkem omavahelist koostööd, et tagada riikide regulatsioonide võrreldavus ning suurem ühtsus rände küsimustes;
• ELi ja Balti riikide talendikogu algatuse väljatöötamine, mis võimaldaks ühtselt hallata kolmandate riikide töölisi;
• Lähetatud töötajate protseduuride ühtlustamist Balti riikides, et vähendada kolmandate riikide töötajate lähetustesse saatmist teistest liikmesriikidest;
• Tuleb täiustada olemasolevat kutsekvalifikatsioonide ja praktilise kogemuse tunnustamise regulatiivset süsteemi Balti riikides, kuna nende tunnustamisega seotud probleemid on oluliseks takistuseks töökohtade sobitamisel, mis pärsib liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet;
• Töösuhete reguleerimine peaks muutuma paindlikumaks.