Brexmas
Hea uudis 2020. aasta lõpul oli see, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik jõudsid kokkuleppele kaubandus- ja koostöölepingu kavandis, mis peab nüüd saama Euroopa Parlamendi, UK ja liikmesriikide parlamentides ratifitseeritud.
Euroopa Komisjoni (EK) hinnangul on tegemist hea kokkuleppega, mis seisab kolmel sambal.
I Vabakaubandusleping
Lisaks kaupade ja teenustega kauplemisele hõlmab leping ka suurt hulka muid valdkondi nagu investeeringud, riigiabi, maksude läbipaistvus, lennu- ja maanteetransport, energia ja keskkonnahoidlikkus, kalandus, andmekaitse ning sotsiaalkindlustuse koordineerimine. Lepinguga nähakse ette nulltariifid ja nullkvoodid kõikidele kaupadele, mis vastavad asjakohastele päritolueeskirjadele.
Mõlemad pooled on võtnud kohustuse tagada võrdsed tingimused, säilitades kõrge kaitsetaseme sellistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, kliimamuutuste vastane võitlus ja süsinikdioksiidi maksustamine, sotsiaalsed ja tööõigused, maksude läbipaistvus ja riigiabi koos tõhusa riigisisese jõustamisega, siduv vaidluste lahendamise mehhanism ning mõlema poole võimalus võtta parandusmeetmeid.
EL ja Ühendkuningriik leppisid kokku ka uues raamistikus, mis käsitleb kalavarude ühist majandamist ELi ja Ühendkuningriigi vetes. Ühendkuningriik saab edasi arendada Briti kalapüüki, kuid samas on kaitstud Euroopa kalurikogukondade tegevus ja elatusvahendid ning säilivad loodusvarad.
Transpordi valdkonnas nähakse lepinguga ette jätkuv ja keskkonnahoidlik õhu-, maantee-, raudtee- ja mereühendus, kuigi turulepääsu võimalused jäävad alla ühtsel turul pakutavatele. Leping sisaldab sätteid, millega tagatakse, et ELi ja Ühendkuningriigi ettevõtjate vaheline konkurents toimub võrdsetel tingimustel, mis ei kahjusta reisijate õigusi, töötajate õigusi ja transpordiohutust.
Energiavaldkonnas nähakse lepinguga ette uus kauplemise ja omavahelise ühenduse mudel, millega tagatakse avatud ja aus konkurents, sh avamerel kehtivate ohutusstandardite ja taastuvenergia tootmise osas.
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas on lepingu eesmärk tagada ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele mitmed õigused. See puudutab ELi kodanikke, kes töötavad Ühendkuningriigis, reisivad sinna või kolivad sinna, ning Ühendkuningriigi kodanikke, kes töötavad ELis, reisivad sinna või kolivad sinna pärast 1. jaanuari 2021.
Lepinguga võimaldatakse Ühendkuningriigil aastatel 2021–2027 jätkuvalt osaleda mitmes ELi juhtprogrammis (tingimusel, et Ühendkuningriik maksab ELi eelarvesse rahalist toetust), näiteks programmis „Euroopa horisont“. Kahjuks UK ei soovinud jätkata osalemist üliõpilastele eriti olulises programmis „Erasmus+“ ja tõmbab enda vahendid sellest välja.
II Uus partnerlus kodanike julgeoleku nimel
Kaubandus- ja koostöölepinguga luuakse õiguskaitse ja õigusalase koostöö uus raamistik kriminaal- ja tsiviilasjades. Tunnistatakse vajadust tugeva koostöö järele riiklike politsei- ja õigusasutuste vahel, eelkõige piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Luuakse uued operatiivvõimed, võttes arvesse asjaolu, et UK-l kui ELi mittekuuluval liikmel väljaspool Schengeni ala ei ole samu võimalusi kui varem. Julgeolekukoostöö võidakse peatada, kui UK rikub oma kohustust jätkata Euroopa inimõiguste konventsiooni järgimist ja selle riiklikku jõustamist.
III Horisontaalne kokkulepe juhtimise kohta
Maksimaalse õiguskindluse andmiseks ettevõtjatele, tarbijatele ja kodanikele selgitatakse juhtimist käsitlevas peatükis, kuidas lepingut täidetakse ja kontrollitakse. Lepinguga luuakse ka ühine partnerlusnõukogu, mis tagab lepingu nõuetekohase kohaldamise ja tõlgendamise ning kus arutatakse kõiki esilekerkivaid küsimusi.
Siduvad jõustamis- ja vaidluste lahendamise mehhanismid tagavad ettevõtjate, tarbijate ja üksikisikute õiguste austamise. See tähendab, et ELi ja Ühendkuningriigi ettevõtjad konkureerivad võrdsetel tingimustel ning väldivad mõlema poole regulatiivse autonoomia kasutamist ebaõiglaste toetuste andmiseks või konkurentsi moonutamiseks.
Kokkuleppe rikkumise korral võivad mõlemad pooled võtta sektoriüleseid vastumeetmeid. Sektoriüleste vastumeetmete võtmist kohaldatakse kõigis majanduspartnerluse valdkondades.
Leping ei hõlma välispoliitikat, välisjulgeoleku- ja kaitsekoostööd.
Alates 1. jaanuarist 2021 puudub seega Ühendkuningriigi ja ELi vahel raamistik, mille abil töötada välja ja koordineerida ühiseid lahendusi välispoliitilistele probleemidele, näiteks sanktsioonide kehtestamine kolmandate riikide kodanikele või majandustele.
Mis edasi
Et normaalsed suhted EL liikmesriikide ja UK vahel saaksid jätkuda ega takerduks ratifitseerimiste taha, teeb EK ettepaneku kohaldada lepingut ajutiselt piiratud ajavahemiku jooksul kuni 28. veebruarini 2021. Euroopa Komisjon teeb kiiresti ettepaneku nõukogu otsuste kohta, milles käsitletakse lepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist ning lepingu sõlmimist. Seejärel peab nõukogu kõigi 27 liikmesriigi ühehäälse otsusega võtma vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada ja seda alates 1. jaanuarist 2021 ajutiselt kohaldada. Kui see protsess on lõpule viidud, saab ELi ja Ühendkuningriigi vahelisele kaubandus- ja koostöölepingule ametlikult alla kirjutada. Seejärel palutakse Euroopa Parlamendil anda lepingule oma nõusolek. Viimase sammuna ELi poolt peab nõukogu vastu võtma otsuse lepingu sõlmimise kohta.
Lepingu täismahus tekst (1256 lk) on EK kodulehel avaldatud (https://ec.europa.eu/info/files/eu-uk-trade-and-cooperation-agreement_en) . Praegu on käimas selle tõlkimine kõikidesse EL liikmesriikide keeltesse.
Brexmas (Brexiti lepe ja Christmas = Brexmas)