Brüssel ajakohastab meresõiduohutuse eeskirju

Esimesel juunil esitas Euroopa Komisjon (EK) viis seadusandlikku ettepanekut, et ajakohastada meresõidu ohutust käsitlevaid ELi eeskirju ja vältida laevade põhjustatud merereostust. Viiest ettepanekust kolm ajakohastavad ja parandavad meresõiduohutuse eeskirju. Karmistatakse sadamariigi kontrolle käsitlevaid sätteid ja pööratakse rohkem tähelepu laevaõnnetuste uurimisele eesmärgiga vähendada õnnetusi ning hoida ära inimelude kaotust ja keskkonnareostust.

Ettepanekute paketiga nähakse ette:

• kehtestada lipuriigi kontrollidele selged nõuded, mis põhinevad rahvusvahelistel eeskirjadel ja pakkuda liikmesriikide haldusasutustele Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) korraldatud sihitatud koolitusi, et tõhustada nende kontrolli riikide laevastike üle. See parandab meresõiduohutust ja vähendab keskkonnareostuse ohtu, tagades, et ELi lipuriigid toetavad kvaliteetsete laevandusteenuste pakkumist. Ettepanekuga hõlbustatakse lipuriikide teabe vahetamist nende tehtud kontrollide tulemuste ja üldiste nõuete täitmise kohta. Selle koostöö toetamiseks vaatab EMSA läbi lipuriigi kontrollide teostajate kutsenõuded ja koolitusprogrammid;
  Selgituseks: Lipuriik on riik, mis registreerib laeva ja kelle õiguse alusel seda käitatakse. Meresõiduohutuse mõttes on lipuriik nö meresõiduohutuse tagamise nurgakivi. Iga lipuriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tõendada laeva ohutust ning vastavust rahvusvahelistele eeskirjadele, sh Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni eeskirjadele. Neid peetakse meresõiduohutuse esimeseks kaitseliiniks.
• laiendada sadamariigi kontrolli, et see hõlmaks täiendavaid rahvusvahelisi eeskirju, näiteks ballastvett ja selle setteid ning vrakkide eemaldamist käsitlevaid uusi konventsioone. Soov on ajakohastada laevade kontrollimist, et võtta arvesse uusi nõudeid, ning laevade riskiprofiili kindlaksmääramisel on kavas pöörata suuremat tähelepanu laevade keskkonnatoimele ja puudustele. Muud kavandatud muudatused aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust tuvastada ja kõrvaldada mittevastavusi ohutus-, keskkonna- ja saastuse vältimise eeskirjadele ja standarditele;
  Selgituseks: Sadamariigi kontroll on välisriikide kaubalaevade (lasti või reisijate) kontrollisüsteem sadamates. Kontrollide eesmärk on teha kindlaks, kas laevapere pädevus ning laeva ja selle varustuse seisukord vastavad rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele, mis käsitlevad inimelude ohutust merel, töö- ja elutingimusi pardal ning merekeskkonna kaitset. Sellisena on see meresõiduohutuse ahela oluline osa. Sadamariigi kontroll on jõustamisvahend ja standardid, mida see kohaldab, on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tasandil (või mõnel juhul konkreetsete ELi õigusaktidega). Sadamariigi kontrolli peetakse lipuriigi järel nö teiseks kaitseliiniks.
  Sadamariigi kontroll ELis põhineb valitsustevahelisel struktuuril – Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumil. Kõik 22 ELi liikmesriiki, kellel on meresadamad, samuti Kanada, Island, Norra ja Ühendkuningriik on vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi liikmed. Venemaa on samuti liige, kuid tema liikmelisus peatati 2022. aasta mais.
• laiendada sadamariigi kontrolli ja õnnetuste uurimist kalalaevadele, sest nende ohutusega on sageli tõsiseid probleeme. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada sadamariigi kontrolli ELi sadamaid külastavate üle 24 meetri pikkuste kalalaevade suhtes. Samuti peaksid liikmesriigid teatama alla 15 meetri pikkuste kalalaevadega toimunud rasketest õnnetustest ja neid õnnetusi uurima, et teha nende põhjal vajalikke järeldusi. Kavas on digiteerida lipuriigi ja sadamariigi kontrollitoimingud ning soodustada elektrooniliste sertifikaatide kasutuselevõttu. See on võimalik eelkõige tänu EMSA IT-süsteemidele ja andmebaasidele;  lisada õnnetusjuhtumite liigid, mis praegu direktiivis puuduvad, näiteks sadamatöötajatega seotud õnnetused, mis leiavad aset sadamas viibivate laevade pardal.
• pakkuda Euroopa Meresõiduohutuse Ameti täiendavat tuge õnnetusi uurivatele riiklikele asutustele. Taotluse korral pakutakse neile mitmesuguste valdkondade ekspertide konsultatsioone ning tehakse kättesaadavaks erivahendid ja -varustus.

Laevade põhjustatud reostuse tekke vältimine
Eesmärgiks on vältida igasugust ebaseaduslikku merreheitmist Euroopa vetes. See on esmatähtis, et vähendada meretranspordi keskkonnamõju ja tagada mereökosüsteemide säilimine. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tuvastada ebaseaduslikud merreheitmised, menetleda rikkumisi ja karistada ebaseadusliku tegevuse toimepanijaid.

Sel eesmärgil on EK ettepanekute kohaselt kavas:

• viia ELi eeskirjad kooskõlla rahvusvaheliste eeskirjadega ja laiendada nende kohaldamisala, et hõlmatud oleks rohkemad saasteained. Euroopa Komisjon soovib, et lisaks nafta ja kahjulike vedelainete ebaseaduslikule merreheitmisele, mida käsitletakse kehtivates eeskirjades, oleksid hõlmatud ka pakendatud ohtlike ainete, reovee, prügi ning heitgaaside puhastussüsteemidest (skraberid) väljuva vee ja jääkide merre heitmine;
• parandada EMSA seire- ja teabevahetusandmebaasi CleanSeaNet toimimist ning kehtestada võimaliku reostuse tuvastamise ja kontrollimise eest vastutavatele riiklikele asutustele kohustus jagada teavet ja võtta järelmeetmeid. Tõhustatud süsteem hõlbustab õigeaegset meetmete võtmist ja liikmesriikide koostööd laevade põhjustatud piiriüleste reostusjuhtumite korral;
• luua tugevdatud õigusraamistik karistuste määramiseks ja kohaldamiseks, mis võimaldab riiklikel ametiasutustel võtta piisavaid meetmeid ebaseadusliku merreheitmise korral ja määrata karistusi (näiteks trahve). Ettepanekus on esitatud halduskaristuste tõhusa kohaldamise miinimumnõuded, näiteks võetakse arvesse merreheitmisest tuleneva kahju suurust, merreheitmise mõju keskkonnale ja vastutava üksuse finantsseisundit.

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti volituste ajakohastamine
Ettepanekuga ajakohastatakse EMSA volitusi, et kajastada paremini ameti kasvavat rolli paljudes meretranspordiga seotud valdkondades, nagu ohutus, reostuse vältimine ja keskkonnakaitse, kliimameetmed, julgeolek, järelevalve ja kriisiohjamine ning digiteerimine. Lisaks antakse ametile uusi ohutuse ja jätkusuutlikkusega seotud ülesandeid.

Edasised sammud
Nüüd järgneb seadusandlik tavamenetlus, st ettepanekud saadetakse nõusoleku saamiseks Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule, millega kaasneb ka konsulteerimisprotsess liikmesriikides.

Viis seadusandlikku ettepanekut, et ajakohastada meresõidu ohutust käsitlevaid ELi eeskirju ja vältida laevade põhjustatud merereostust.