Brüsseli meeleheitlik rahaotsing ehk ettepanek uute omavahendite kohta
20. juunil sai Euroopa Komisjon valmis ettepanekuga uute EL omavahendite paketi kohta. Selle ettepanekuga täiendatakse ja ajakohastatakse 2021. aasta detsembris esitatud uute omavahendite paketti. Siis pakuti välja kolm tuluallikat: üks, mis põhineb heitkogustega kauplemisest saadaval tulul, teine piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil saadavatel vahenditel ja kolmas hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse ümber ELi liikmesriikidele hiljutise OECD/G20 maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva kokkuleppe alusel („esimene sammas“). Seda loetelu:
- täiendatakse nüüd uue tuluallikaga - ettevõtlussektoriga seotud statistiliste omavahenditega;
- suurendatakse heitkogustega kauplemise süsteemilt saadavat eeldatavat tulu (sissenõudmismäära);
- suurendatakse süsiniku piirimeetme kaudu loodetavat tulu.
Uus omavahend – ettevõtlussektoriga seotud nö statistiline tulu, mis põhineb ettevõtete kasumil, on ajutine ning see asendatakse hiljem võimalike vahenditega, mis saadakse tulumaksuga maksustamise raamistiku (BEFIT) rakendamisest, kui selle kohta ettepanek tehakse ja kõigi liikmesriikide poolt ühehäälselt heaks kiidetakse.
Vahepeal arvutatakse praeguse ettepaneku kohaselt esitatud omavahendid 0,5%na ELi ettevõtete arvestuslikust kasumibaasist, mis on näitaja, mille Eurostat arvutab rahvamajanduse arvepidamise statistika põhjal.
Tegemist ei ole ettevõtete maksuga, samuti ei suurenda see ettevõtete jaoks nõuete täitmise kulusid. Tegemist on liikmesriikide osamaksuga, mis põhineb finantssektori ning kaupu ja mittefinantsteenu-seid pakkuvate ettevõtete sektori tegevuse koguülejäägil. EK arvestuse kohaselt annaks selline ettevõtete kasumil põhinev statistiline omavahend 2024. aasta seisuga tulu ligikaudu 16 miljardit eurot (2018. aasta hindades) aastas.
Heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva omavahendi muudatus
Pärast süsinikdioksiidi hinna tõusu ligikaudu 80 euroni tonni kohta 2022. aastal (55 eurolt 2021. aastal) on liikmesriikide tulud heitkogustega kauplemise süsteemist kahe aasta jooksul kahekordistunud, jõudes 2022. aastal peaaegu 30 miljardi euroni. Tulevastel aastatel peaksid hinnad jääma tunduvalt kõrgemaks kui 55 eurot süsinikdioksiidi tonni kohta. Võrreldes 2021. aasta detsembri ettepanekuga tegi EK nüüd ettepaneku suurendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite sissenõudmismäära 30%-ni kõigist ELi heitkogustega kauplemisest saadavatest tuludest (algselt oli kavandatud 25%). See peaks alates 2024. aastast tooma ELi eelarvesse tulu ligikaudu 7 miljardit eurot aastas (2018. aasta hindades). Alates 2028. aastast suureneb see eeldatavasti ligikaudu 19 miljardi euroni aastas, kui ELi eelarvesse kantakse ka uuest heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu. Samal ajal võivad heitkogustega kauplemise süsteemist saadavad aastatulud liikmesriikidele ulatuda üle 46 miljardi euro, mis ületab kaugelt paketi „Eesmärk 55“ ettepaneku esitamise ajal eeldatut.
Süsiniku piirimeetme kohandamine
Selle osas tegi EK ettepaneku nö kohandada süsiniku piirimeetme kontrolliraamistikku, selle tulemusena eraldatakse 75% mehhanismi tuludest ELi eelarvesse. Sellest tuluallikast oodatakse 2028. aasta seisuga ELi eelarvesse ligikaudu 1,5 miljardit eurot aastas.
Järgmised sammud
See ettepanek võetakse aluseks nõukogus liikmesriikidega peetavatele läbirääkimistele uute eelarve omavahendite üle.
Kommentaar: Tegelikult puudub liikmesriikide kokkulepe ka esimese uute omavahendite ettepaneku kohta (2021) ja millegi rakendamiseni ei ole jõutud. EK kutsub nõukogu (ehk siis liikmesriike) üles läbirääkimisi uute omavahendite üle kiirendama.
Infoks praegu eksisteerivast
ELi eelarves on praegu neli omavahendit:
- Tollimaksud, mida võetakse impordilt, kogutakse ELi välispiiridel ja need lähevad otse ELi eelarvesse. Liikmesriigid jätavad endale 25% summast sissenõudmiskuludena.
- Käibemaksupõhised omavahendid, mida on alates 2021. aastast lihtsustatud. Ühtset sissenõudmismäära 0,3% kohaldatakse kõigi liikmesriikide käibemaksubaaside suhtes.
- Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad statistikapõhised omavahendid on eelmise, 2020. aasta omavahendite otsuse peamine uuendus. Liikmesriigid eraldavad ringlusse võtmata plastpakendijäätmetest 0,80 eurot kilogrammi kohta. Korrektsiooni kohaldatakse nende liikmesriikide osamaksete suhtes, kelle kogurahvatulu elaniku kohta oli 2017. aastal alla ELi keskmise.
- Kogurahvatulu omavahendid jäävad ELi eelarve rahastamise peamiseks allikaks. Kõik liikmesriigid maksavad vastavalt oma osale EL 27 kogurahvatulus. Kindlasummalist vähendamist kohaldatakse Austria, Taani, Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi suhtes.
Need neli omavahendit moodustavad üle 90% tuludest. Muud tuluallikad on maksud ja muud mahaarvamised ELi töötajate palkadest, ELi mittekuuluvate riikide osamaksed teatavatesse programmidesse, viivised ja trahvid.